Raadioamatörism

Allikas: Traadita Wiki by KUUS LABS

(Ümber suunatud artiklist HAM sagedusalad)

Inglise keeles on raadioamatörismi nimetuseks amateur radio või ham radio, raadioamatööre kutsutakse “radio amateur” või “ham”.

Kas sa oled kunagi mõelnud sellele, miks raadioamatööre kutsutakse HAM-deks ?

See lugu juhtus umbes nii, väljend HAM tekkis esimesest Raadiojaamast millega alustati tööd 1908 aastal ja mida kasutasid mõned Harvardi raadioklubi liimed.

Operaatoriteks olid: ALBERT S. HYMAN, BOB ALMY, ja POOGIE MURRAY. Esmalt kasutasid nad kutsungit "HYMAN-ALMY-MURRAY" kuid, sellise pika kutsungi kasutamine röövis tohutult aega ja otsustati kutsungit lühendada ja järgmiseks valiti juba "HYALMU" - mis tuletati iga operaatori esimesest 2-st nime algustähest.

1910 aastal tekkis raadioamatööride seas segadus kutsungite "HYALMU" ja "HYALMO" vahel. Asi oli selles, et "HYALMO" oli Mehhiko laeva nimi ja side pidamise käigus oli neid kerge segi ajada.

Ja nii nad lühendasid kutsungit veelgi võtsid iga operaatori perekonnanimest esitähe ja saigi kutsungiks: "HAM".

Sisukord

1 Raadioamatörismi ajalugu
2 Eesti raadioamatööride kutsungitest
3 Raadioamatööride sagedused Eestis
- 3.1 Täpsustavad nõuded
- 3.2 dbW -> W konverteerimine
4 Kokkulepitud sageduste kasutusest
5 2m Repeaterite kanalid - Split 600 KHz
6 Aktiivustestid
7 Artikleid ajakirjandusest - Raadioamatörism
8 Seadused
9 Videod
10 Raadioamatööride käsiraamatud
11 Raadioamatööride käsiraamatud
12 Raadioamatööri tööloa taotluse saatmine neti vahendusel
13 Seadusandlus
14 Välised viited
15 Raadioamatööride ühingud
16 Vaata ka

Raadioamatörismi ajalugu

1850. aastal, kui põhilised elektrinähtused olid juba avastatud, ennustas Cambridge’i 
ülikooli professor James Clerk Maxwell (1831-1879) elektromagnetlainete olemasolu.

Kuid alles 1886. aastal, 8 aastat pärast Maxwelli surma, suutis sakslane Heinrich 
Hertz (1857-1894) elektromagnetlainete olemasolu demonstreerida.

Elektro ja raadiotehnika arengusse andis hindamatu panuse Horvaatia päritoluga 
Ühendriikide leidur Nikola Tesla (1856-1943).

Aastatel 1886-1904 patenteeris ta hulga leiutisi 
elektrotehnika vallas, mis lõid aluse raadiotehnika arenguks. Kahjuks on Tesla roll teenimatult 
unustusse jäänud, võibolla seetõttu, et ta oli oma ajast liiga palju ees.
Tema rolli füüsika arengus jäädvustab magnetinduktsiooni mõõtühik tesla (T).

Esimeste praktiliselt kasutatavate raadiosaatjate ehitaja au jagavad itaallane 
Guglielmo Marconi (1874-1937)

ja Aleksandr Popov (1859-1906).

Mõlemal mehel õnnestus raadiolainete saatmine ja vastuvõtmine üsna ühel ajal, 1896. aastal.

Ajavahemikus 1898-1912 hakati katsetama juba erinevaid saatjaid, sidepikkust üle 10 miili 
loeti kaugsideks.

1899. a. õnnestus Marconil edastada raadiolaineid üle La Manche’i 32 miili kaugusele,.

1901. aastal õnnestus Marconil aga side üle Atlandi ookeani Cornwallist Newfoundlandile.

24.12.1906. tegi Reginald Fessenden esimese raadioülekande, kus loeti luuletusi, 
mängiti viiuli muusika ja loeti uudiseid.

1909 asutati USA-s esimene raadioamatööride klubi New York-s. (The Junior Wireless Club Limited), 
Hiljem muudeti klubi nime ja uueks nimeks sai Radio Club Of America.

Et amatöörid ei hakkaks segama kommertssidet, saadeti nad lühilainetele, kus arvati levi puuduvat. 
Kõigi üllatuseks hakkasid amatöörid sidet pidama seniolematute kauguste taha.

1910 – Londoni raadiokonverentsil lubatakse amatööridel kasutada ainult lühemaid lainepikkusi kui 
200 meetrit.

1911. aastal on USAs 500-600 amatööri.

1912. aastal hakati raadioamatööridele lubasid väljastama ja kehtestati eetris töötamise reeglid.

1914. aastal loodi USA raadioamatööride liit ARRL (American Radio Relay League), mille asutajaks 
oli Hiram Percy Maxim.

ARRL logo.

1916. aastal suudeti signaal saata USA idarannikult läänerannikule, vahemaaks oli 2500 miili!

1921. aastal peeti esimene kahepoolne side üle Atlandi ookeani.

1921 – Soome amatöörid saavad ametlikult  raadiojaamade kasutamise loa.

1923. aastal õnnestus side Prantsusmaa ja USA vahel, vahekauguseks oli 4000 miili.

5. augustit 1924 loetakse Eesti raadioamatörismi alguseks, kus Karl Olof Leesment-l valmis
lühilainevastuvõtja, millega hakati jälgima Euroopa raadioamatööride omavahelisi sidesid.

Täpselt samasugused vastuvõtjad ehitasid ka Eugen Tumma ja Vitali-Aleksandrov Suigussaar.

1925. aastal asutati raadioamatörismi rahvusvaheliseks koordineerimiseks 
Rahvusvaheline Raadioamatööride Liit - IARU (International Amateur Radio Union),
 
mis 1927. aastal kehtestas kutsungite süsteemi. Läti, Poola, Leedu ja Eesti.

1926 – Asutatakse Soome Raadioamatööride Ühing, SRAL.

SRAL logo

1926 – Vene raadioamatöörid saavad ametliku tegutsemisloa.

1926 - Teedeministri määruses on loetletud ka “asjaarmastajate katse-saatejaamad”.

1927 täpsustati, et loa taotleja peab omama II klassi laevatelegrafisti kvalifikatsiooni.

Kevad 1926 – Vitali Suigussaar (Aleksandrov) peab Tallinnast esimese side lampsaatjal 
kutsungiga T2X. 



1927 aastal pidas Vitali Suigussaar esimese side USAga.

1926/27 – Hannoveri tehnikaülikoolis õppiv E.Tumma ehitab õppevaheajal lampsaatja. Kutsungiks valib 
TE-XX

1926 - Teedeministri määruses on loetletud ka “asjaarmastajate katse-saatejaamad”.

1927 täpsustati, et loa taotleja peab omama II klassi laevatelegrafisti kvalifikatsiooni.

1.02.1927 sai mitteametlike rahvusvaheliste kokkulepetega Eesti prefiksiks ET3 (Soome oli siis
ES).

1.01.1929 kehtima hakanud 1927.a. Washingtoni konventsiooni järgi saab Eesti prefiksiks ES 
(kutsungid ES3 +xx )

24.08.1930 kirjutas Postimees, et: Kutseeksamid raadiooperaatoritele. Postivalitsus korraldab sel 
sügisel järjekorralised raadiooperaatorite kutseeksamid ja amatööride eksamid. Eksamite algus 24. 
sept. kell 10 Tallinn-Kopli rannarajoonis. Eksamile ilmuda soovijad peavad saatma postivalitsusele 
sellekohased sooviavaldused hiljemalt 17. septembriks.

1931 – Postivalitsus hakkas amatööre registreerima. Eesliide oli kuni 1.01.1935 ESX, seejärel ES 
(kutsungid ES+1...9+x )

01.06.1933 kirjutas Postimees, et Vene salaluure raadiojaam Tallinnas. Areteeriti 4 isikut. Tabatud 
jaam - tehnika viimane sõna. Saatejaam toodud Eestisse möödunud sügisel Leningradist. Areteeritute 
hulgas N.-Vene raadioamatöör. 
Poliitiline politsei avastas Talllinnas Nõukogude vene salaluurepunkti, mille ülesandeks oli 
teateid koguda meie riigikaitse seisukorra koha. Samas asus ka salajane raadiojaam. Seoses 
intsidendiga on areteeritud 4 isikut. Lähemalt raadiojaama töötamisest. Jaam seisis N. Vene 
salaluure teenistuses.

1934. aastal nimetati juba 1865. aastal asutatud Rahvusvaheline Telegraafiliit ümber 
Rahvusvaheliseks Telekommunikatsiooniliiduks (ITU, International Telecommunications Union).

ITU logo.

21.02.1935 kirjutas Postimees, et Raadiooperaatorite ja -amatööride eksamid. Postivalitsus 
korraldab järjekorralised raadiooperaatorite kutseeksamid ja raadioamatööride eksamid käesoleva 
aasta 5. ja 6. aprillil. ... Eksamid toimuvad korras ja kavade kohaselt, mis on toodud vabariigi 
valitsuse määruses raadiooperaatorite kutseeksamite ja raadioamatööride eksami kohta, RT 26 - 1934 
Eksamile ilmuda soovijail tuleb esitada vastav avaldus (määruse par. 2) ühes nõutavate 
dokumentidega (määruse par. 5 ja 6) postivalitsuse direktorile hiljemalt 22-ks märtsiks j.a.

1.03.1935. aastal loodi Eesti Raadio Amatööride Ühing (ERAÜ)

22.09.1935 – ERAÜ I üldkoosolek Tallinnas, valiti Ühingu juhatus: Arnold Isotamm (ES5F) – 
president, Ants Pärjel (ES7C) – asepresident, Vitali Suigussaar (ES6C) – sekretär, liikmed 
Aleksander Rähn (ES3DW) ja Richard Paide (ES5C)

16.01.1937 teatas Postimees, et Lühilaine amatöörid organiseeruvad. Tartus töötavad juba pikemat 
aega üksikud raadioamatöörid, kes on oma saatejaamadega ühendust pidanud peaaegu kõikide 
ilmajagudega. Kuid raadioseadus nõuab enne loa andmist ka teatud oskust ja vilumust ja selleks 
tuleks töötada mõne asjatundja juures.

1937 – organiseeriti Porkunis Eesti raadioamatööride I välipäev.

1.09.1938 – ERAÜ sai IARU liikmeks.

ERAÜ juhatuse liikmed 1939. aastal

Vasakult: Paul Sammet (ES7D) – sekretär,  Alex Rähn (ES2F) – laekur, Leopold Vedru (ES2C) – 
abiesimees,  Arnold Isotamm (ES5F) – esimees, Karl Olof Leesment (ES3F) – juhatuse liige

Raadioamatööride tegevus katkes II maailmasõja aastateks, kui raadioamatörism suuremas osas 
riikides keelustati - tegevus taastus alles pärast sõja lõppu.

15.12.1940 – keelati kõigi Eesti amatöörjaamade töötamine.

1941 oli ERAÜ-l 76 liiget, neist 50 ES kutsungiga.

76-st ERAÜ liikmest oli pärast sõda Eestisse jäänud teadaolevalt vaid 14 !

Eesti raadioamatöörid taasalustasid tegevust. 1946. aastal, kuid juba UR2- kutsungite all. ERAÜ-d 
enam ei olnud, raadioamatörismi  koordineeris sõjalisele ettevalmistusele suunatud organisatsioon 
ALMAVÜ (Armee, Laevastiku ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing).Pärastsõjaaegsetel kümnenditel 
hõlvasid amatöörid ultralühilained, võtsid kasutusele satelliitside, meteoorside, EME-side, 
raadioteletaibi (RTTY), ühe külgribaga telefoniside (SSB) ja amatöörtelevisiooni (SSTV).

Tavaliseks muutuvad DX-peditsioonid - 1972. aastal tunnistati maailma parimaks 
raadioekspeditsiooniks Enn Lohu (siis UR2AR, nüüd ES1AR) ja Tõnu Elhi (siis UR2DW, nüüd ES2DW) 
poolt organiseeritud ekspeditsioon Franz Josephi Maale.

1970-80 hakati arvutuste tegemiseks kasutama arvuteid ;-), hiljem nende kasutusvaldkond 
laienes transiiverite ja antennide juhtimisele, morsekoodi õpetamisele ja sidede registreerimisele. 
Helikaart võimaldas  digitaalside kasutuselevõtmist. 1978. hakati rakendama pakettsidet.

1990. aastal taastasid Eesti raadioamatöörid ES-kutsungid, seda iseseisvumisest 
aasta varem. 1991. aasta augusti kriitilistel päevadel aitasid amatöörid oma 
tehnikaga kaasa side tagamisele vajalikes lõikudes ja said selle ülesandega edukalt 
hakkama.

1991. aasta detsembris taastati ERAÜ, mida juba järgmisel, 1992. aastal, tunnustati 
IARU täieõigusliku liikmena.

1998 võeti kasutusele PSK31.

2001. aasta veebruaris toimus esimene amatöörside 
üle Atlandi 136 kHz lainealal, kasutades üliaeglast telegraafi: punkti pikkuseks oli 90 
sekundit, kriipsu pikkuseks 180 sekundit. Kogu side võttis aega 2 nädalat.

Eesti raadioamatööride kutsungitest

Igal raadioamatööril on tähtedest ja numbri(te)st koosnev kutsung, mis on maailmas ainuke ja on talle teise nime eest. Tõsi, riikides, kus amatööre on palju, lastakse juba kasutusel olnud kutsungid mõne aja pärast uuesti käiku. Iga kutsungi esimene osa ehk prefiks näitab, millisest riigist amatöör töötab. Eesti amatööride kutsungid algavad tähekombinatsiooniga “ES”, sellele järgnev number näitab, millisest Eesti piirkonnaga on tegemist.

ES1 Tallinn
ES2 Harjumaa
ES3 Rapla- ja Läänemaa
ES4 Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa
ES5 Tartu- ja Jõgevamaa
ES6 Põlva-, Võru- ja Valgamaa
ES7 Viljandimaa
ES8 Pärnumaa
ES9 ERAÜ erikutsung
ES0 Saare ja Hiiu maakond

Viimane osa ehk sufiks annab Eesti jaamade puhul informatsiooni raadioamatööri kvalifikatsioonist ja jaama otstarbest. Üldreegliks on: mida lühem kutsung, seda parem operaator. Kutsungi lühenemisega kahaneb ka võimalike kutsungite arv, ka kõige parema tahtmise juures pole võimalik kõigile Eesti amatööridele väljastada ühetähelise sufiksiga kutsungeid. Päris algajate, D-klassi amatööride kutsungi sufiksis on neli tähte.

NT. ES6XXXX

Edasijõudnute, B-klassi amatööride kutsungis on pärast numbrit kolm tähte.

NT. ES6XXX

Kaks tähte on sufiksis A-klassi amatööridel ja klubijaamadel.

NT. ES6XX

Viimastel on võimalik Sideametilt taotleda ka ühetähelist sufiksit.

NT. ES6X

Eesti raadioamatörismis on kutsungid ajaloos muutunud. Enne II maailmasõda algasid Eesti kutsungid ES-prefiksiga nagu praegugi. Nõukogude korra ajal on Eesti jaamade prefiksiteks olnud UR1, UR2, RR2. 70.-80. aastatel tuli Eesti klubijaamade teistest NSVL klubijaamadest eraldamiseks kasutada koguni 4 esimest märki: näiteks Tartu 2. keskkooli klubijaamas UK2TAF identifitseeris “UK” Nõukogude Liidu klubijaama, “2” kutsungipiirkonna (Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Kaliningradi oblast) ning täht “T” oblasti nr. 083 ehk Eesti NSV. Kui amatöör ei tööta oma tavalises asukohas, saab seda näidata kaldjoonega (ingl. k. “stroke” või “slash”) eraldatud kutsungi lisa abil:

ES6JAN/5 jaam töötab ajutisest asukohast teises kutsungipiirkonnas;
ES6JAN/p amatöör töötab käsijaamaga.  (“portable”)
ES6JAN/m amatöör töötab autost autojaamaga (“mobile”);
ES6JAN/mm amatöör töötab merelt (“maritime mobile”)
ES6JAN/am amatöör töötab lennukilt (“aeroplane mobile”);

Kui välismaa amatöör tuleb lühiajaliselt 
Eestisse, lisatakse tema kutsungi ette  “ES”+kutsungipiirkond + “/”. 
Näiteks Timo, OH1NOA, töötades Lõuna-Eestist, võtab kutsungiks ES6/OH1NOA. Pikemaajalisel  
peatumisel (üle kuue kuu) peab amatöör taotlema Eesti kutsungit.

Raadioamatööride sagedused Eestis

Kuna raadiolained on piiratud ressurss ja et kõikidel soovijatel oleks võimalik neid teisi häirimata kasutada, on vaja kinni pidada kehtestatud piirangutest ja reeglitest.

Raadioamatööridele on töötamiseks lühilainetel eraldatud sagedusalad. Nendest piiridest väljaspool töötamine võib kaasa tuua kommertsraadiojaamade töö häirimise, või mis veel hullem, õnnetuse, kui häiritakse näiteks päästeteenistuste või lennujuhtide tööd.

Raadiosagedusala^{1) 2)}	Saateliik				Amatöörraadiojaama suurim lubatud väljundvõimsus³⁾
	Raadio- telegraaf (CW)	Raadio- telefon (PHONE)	Digitaal- side (MGM)	Amatöör- televisioon (ATV)	Raadioamatöörile omistatud kvalifikatsiooniklass
	Raadio- telegraaf (CW)	Raadio- telefon (PHONE)	Digitaal- side (MGM)	Amatöör- televisioon (ATV)	A	B	D
135,7–137,8 kHz⁴⁾	×	–	×	–	20 dBW⁵⁾	20 dBW⁵⁾	–
1810–1850 kHz 1850–1955 kHz⁴⁾	× ×	× ×	– –	– –	30 dBW 30 dBW⁶⁾	20 dBW 20 dBW⁶⁾	–
3500–3800 kHz 7000–7100 kHz	×	×	×	–	30 dBW	20 dBW	–
7100–7200 kHz^{4) 7) 8)}	×	×	×		20 dBW	20 dBW	–
10 100–10 150 kHz⁴⁾	×	–	×	–	30 dBW	20 dBW	–
14 000–14 350 kHz 18 068–18 168 kHz 21 000–21 450 kHz 24 890–24 990 kHz	×	×	×	–	30 dBW	20 dBW	–
28 000–29 700 kHz	×	×	×	–	30 dBW	20 dBW	10 dBW
50,0–52,0 MHz^{4) 9)}	×	×	×	–	30 dBW	20 dBW	10 dBW¹⁰⁾
70,140–70,300 MHz⁴⁾	×	×	×	–	20 dBW	20 dBW	10 dBW
144,0–146,0 MHz	×	×	×	–	30 dBW	20 dBW	10 dBW
432,0–438,0 MHz¹¹⁾	×	×	×	×	30 dBW	20 dBW	10 dBW
1,24–1,30 GHz⁴⁾	×	×	×	×	20 dBW¹²⁾	20 dBW	10 dBW
2,30–2,45 GHz⁴⁾5,65–5,85 GHz⁴⁾10,00–10,50 GHz⁴⁾	×	×	×	×	20 dBW¹²⁾	20 dBW	–
24,0–250,0 GHz²⁾	Raadiosagedusalad, saateliigid ja suurimad saatevõimsused määratakse tööloaga
Fikseeritud sageduskanalid raadiosagedusalas 50,0 MHz – 10,5 GHz^{2) 13) 14)}	Amatöörraadiomajaka ja -vahendusraadiojaama saateliigid ning suurimad efektiivsed kiirgusvõimsused määratakse tööloaga

Täpsustavad nõuded

1) sõltuvalt kasutatavast kiirgusklassist peab tabelis näidatud raadiosagedusalades järgima Rahvusvahelise Raadioamatööride Liidu (IARU) 1. regiooni sageduskavas esitatud soovitusi erinevate saateliikide kasutamisel;

2) lubatud raadiosagedusalad ja nende kasutusrežiimid on esitatud Eesti raadiosageduste plaanis;

3) tabelis on näidatud raadiosagedusliku kandesignaali suurim võimsus (pZ). Saatevõimsuse määramisel tippvõimsuse (pX) järgi on tabelis näidatud võimsus lubatud ainult raadiosagedusliku kandesignaali vähendamisel vähemalt 6 dB;

4) amatöörraadioside selles raadiosagedusalas on sekundaarse kasutusrežiimiga. Sekundaarse kasutusrežiimiga raadiosideteenistuse raadioseadmeid ei kaitsta teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest ja nende raadioseadmete kasutamine ei tohi tekitada häireid primaarset kasutusrežiimi omavatele raadiosideteenistustele;

5) vastavalt CEPT soovitusele T/R 62-01 on lubatud efektiivne kiirgusvõimsus kuni 1 W e.r.p.;

6) lubatud efektiivne kiirgusvõimsus on kuni 10 W e.r.p.;

7) amatöörraadioside selles raadiosagedusalas on primaarse kasutusrežiimiga alates 29.03.2009;

8) vastavalt CEPT soovitusele ECC/REC 05-05 on sagedusalas 7100 kuni 7200 kHz lubatud efektiivne kiirgusvõimsus kuni 24 dBW e.r.p.;

9) piirkondades, kus amatöörraadioside võib raadiosagedusalas 50,0–52,0 MHz põhjustada häireid televisioonikanalite E2 või R1 eetrivastuvõtule, on amatöörraadioside nimetatud raadiosagedusalas TV programmi eetrisoleku ajal keelatud;

10) kvalifikatsiooniklassiga D raadioamatööril on lubatud kasutada ainult raadiosagedusala 50,20–52,00 MHz;

11) amatöörkosmoseside on raadiosagedusalas 435,0–438,0 MHz sekundaarse kasutusrežiimiga;

12) kiirgusklassides A1A (pZ), F1B (pZ) ja J3E (pX) on lubatud saatevõimsus kuni 30 dBW, kui antenni kiirgusdiagrammi peasuuna tõusunurk horisondile on vähemalt 10º;

13) amatöörraadiomajaka ja -vahendusraadiojaama registreerimisel eraldatakse raadiosageduskanalid vastavalt IARU 1. regiooni raadiosageduskanalite koordineerimise kavale;

14) on lubatud efektiivne kiirgusvõimsus antenni kiirgusdiagrammi peasuunas kuni 20 dBW e.r.p. Eriotstarbelisel suunatud antennisüsteemiga amatöörraadiomajakal on lubatud efektiivne kiirgusvõimsus antenni kiirgusdiagrammi peasuunas kuni 30 dBW.

dbW -> W konverteerimine

-20 dBW = 10mW
  0 dBW = 1 W
  3 dBW = 2 W
  6 dBW = 4 W
  9 dBW = 8 W
 10 dBW = 10 W
 13 dBW = 20 W
 14 dBW = 25 W
 15 dBW = 32 W
 16 dBW = 40 W
 20 dBW = 100 W
 22 dBW = 160 W 
 26 dBW = 400 W 
 30 dBW = 1KW
 40 dBW = 10 KW

Kokkulepitud sageduste kasutusest

160m - Vahemik: 1810-1950 kHz

80m - Vahemik: 3500–3800 kHz

3600.00-3650.00 - Võistlused.

3670.00 KHz LSB - Eesti kutsekanal.
3677.00 KHz LSB - Läti  kutsekanal.
3681.00 KHz LSB - Läti. 28.12.2009
3685.00 KHz LSB - Soome.
3699.00 KHz LSB - Soome kutsekanal.

3700.00-3800.00 KHz LSB - Võistlused.

3760.00 KHz LSB - Hädaabisagedus.

3730.00 KHz LSB - SSTV kutsekanal.

3799.00 KHz LSB - DX-peditsioonid.

40m - Vahemik: 7,000–7,200 MHz

30m - Vahemik: 10,100–10,150 MHz

20m - Vahemik: 14,000–14,350 MHz

14300 Khz USB - SSTV kutsekanal.

17m - Vahemik: 18,068–18,168 MHz

15m - Vahemik: 21,000–21,450 MHz

12m - Vahemik: 24.890–24,990 MHz

10m - Vahemik: 28,000–29,700 MHz

6m - Vahemik: 50,000–52,000 MHz

4m - Vahemik: 70,140–70,300 MHz - Kanalisamm 25 kHz.

2m - Vahemik 144,0–146,0 MHz - Kanalisamm 25 Khz

144,050 Mhz - CW kutsekanal.
144,120 Mhz - ja selle ümbrus EME.

144,150-144,399 Mhz SSB, CW, MGM
144,150-144,160 Mhz FAI & EME SSB
144,195-144,205 Mhz Random MS SSB

144,300 Mhz - SSB kutsekanal.
144,370 Mhz - ja selle ümbrus MS.

144,400-144,490 Mhz - Ainult majakad
144,500-144,794 Mhz - Kõik tööliigid

144,500 MHz   SSTV kutsekanal
144,600 MHz   RTTY kutsekanal

144,994-145,806 Mhz - FM
144,994-145,194 Mhz - Ainult FM repiiterite sisendkanal
145,000-145,175 MHz - Sisendkanalid repiiteritele R0 - R7

145,194-145,206 Kosmoseside

145,250 Mhz FM - Harjumaa ümarlaud ja Tartu Raadioklubi.

145,300 Kohalik RTTY

145,475 Mhz FM - Üle-Eestiline ümarlaud.

145,500 Mhz FM - Kutsekanal.

145,525 Mhz - UA1 Pihkva. (Kutse/jutukanal.)
145,550 Mhz - ES4 (keegi on alati valves. Armastavad vert.polarisatsiooni).

145,594-145,793 Mhz - Ainult FM repiiterite väljundkanalid.
145,600-145,775 MHz - Väljundkanalid repiiteritele R0 - R7

145,794-145,806 Mhz - Kosmoseside
145,806-146,000 Mhz - Kõik tööliigid, ainult satelliitside

2m - VHF FM sidekanalid

Kanali nr.  Sagedus 
-------------------------------
S10         145,250 MHz
S11         145,275 MHz
S12         145,300 MHz
S13         145,325 MHz 
S14         145,350 MHz
S15         145,375 MHz
S16         145,400 MHz
S17         145,425 MHz
S18         145,450 MHz
S19         145,475 MHz
S20         145,500 MHz
S21         145,525 MHz
S22         145,550 MHz
S23         145,575 MHz

2m - VHF Voice Repeaters in Estonia

CH 	TX (MHz) RX (MHz)  CALL    MODE e.r.p. (dBW) 	QTH 	 TONE 	   C/O    Kontrollitud.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
R0 	145,600  145,000   ES0RVX  F3E 	 20 	       Vanamõisa 1750Hz#   ES0OU   25.07.2009      (Litsents kuni 2011)
R2 	145,650  145,050   ES5RVE  F3E 	 16 	       Tartu 	 123Hz 	   ES5LY   Pole enam töös. (Litsents kuni 2012)
R4 	145,700  145,100   ES4RVB  F3E 	 15 	       Vinni 	 1750Hz*   ES4RC   04.09.2009      (Litsents kuni 2010)
R6 	145,750  145,150   ES8RVP  G3E 	 12 	       Pärnu 	 1750Hz    ES8AY   ----------      (Litsents kuni 2012)
R7      145,775  145.175   ESXXXX  F3E   XX            Tallinn   88.5Hz.   XXXXX   19.04.2010      (Pole litsentsi ?)

# toon 1750 ei toimi ja dtmf.

2m Repeaterite kanalid - Split 600 KHz

CH     TX (MHz) RX (MHz) 
--------------------------------
R0     145,600  145,000    -  Saaremaa
R1     145,625  145,025    - 
R2     145,650  145,050    -  Riia
R3     145,675  145,075    -  Elku kalns
R4     145,700  145,100    -  Vinni
R5     145,725  145,125    - 
R6     145,750  145,150    -  Pärnu
R7     145,775  145,175    - 
R8     145,800  145,200    -
R9     145,825  145,225    -

70cm - Vahemik 432,0–438,0 MHz

432,000-432,100 Mhz - CW.
432,100-432,399 Mhz - SSB/CW

432,050 Mhz - CW kutsekanal.
432,200 Mhz - SSB kutsekanal.

432,350 Mikrolainete läbirääkimiste kesksagedus.
432,370 FSK441 CQ.

432,400-432,490 Majakad.
432,435 USB - Kuusankoski. QTH: KP30HV
432,994-433,381 Repiiterite sisendkanalid, 25 kHz vahet, 1,6 MHz nihe.(Kanalid 433,000-433,375 MHz)

433,300 Mhz - Tartu Raadioklubi. (!!Repeater input region 1 standad, 12.5kHz spacing, 1.6MHz shift (Channel freq 433.000-433.375MHz)

433,394-433,581 Mhz - NBFM.
433,400 SSTV(FM/AFSK)

433,500 Mhz - FM kutsekanal.

433,500 Mhz - NBFM CQ (mobiilne) Simplekskanalid, 25 kHz vahet,  (Kanalid 433,400-433,575 MHz)
434,594-434,981 Mhz - Repiiterite väljundkanalid, 25 kHz vahet, 1,6 MHz nihe (Kanalid 434,600-434,975 MHz)

70 cm - UHF Voice repeaters in Estonia

CH     Repeateri  Repeateri  CALL    MODE e.r.p. (dBW) 	QTH 	 TONE 	   C/O
       TX (MHz)*  RX (MHz)*
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
RU0    433,000    434,600    ES0RUX  F3E   20 dBW	 Vanamõisa 1750Hz    ES0OU  (Litsents kuni 2011)
===    434,625    433,025    ES5===  F3E   8,45 W        Tartu     pole      ES5==  (Töötab, pole litsentsi ?)
===    434,650    433,050    ES3RUF  F3E   20 dBW        Sulupere  ======    ES3BM  (Litsents kuni 2011)

* Saade ja vasuvõtt jaamale tuleb panna vastupidselt.

70 cm Repeaterite kanalid - Split 1600 KHz

CH      TX (MHz) RX (MHz) 
--------------------------------
RU0     434,600  433,000    -  
RU1     434,625  433,025    - 
RU2     434,650  433,050    - 
RU3     434,675  433,075    - 
RU4     434,700  433,100    - 
RU5     434,725  433,125    - 
RU6     434,750  433,150    - 
RU7     434,775  433,175    - 
RU8     434,800  433,200    -
RU9     434,825  433,225    -

23cm - Sagedusvahemik: 1,24–1,30 GHz

Aktiivustestid

2m Aktiivsustest

Aktiivsustest toimub iga kuu 1 teisipäev kella 20:00-24:00
 FM-s: 145,350 - 145,575 MHz, väljaarvatud kutsekanal 145,500 MHz.
USB-s: 144,300 ümbruses.

70 cm Aktiivsustest

Iga kuu 2 teisipäev kell 20:00-24:00
 FM-s: 433,400-433,575 MHz väljaarvatud kutsekanalil 433,500 MHz.
USB-s: 432,200-432,230 ümbruses.

23 cm Aktiivsustest

Iga kuu 3 teisipäev kell 20:00-24:00

Artikleid ajakirjandusest - Raadioamatörism

29.07.2009 SL - Raadioamatöör: «Sellest hobist lahti ei saagi, see on haigus.»

«Kolmel viimasel aastal olen ühendust saanud 192 erineva maaga,» teab Enn Parv, 30aastase staažiga raadioamatöör, kes on suure osa oma hobiks vajaliku tehnika ise kokku pannud.

Raadioamatöörid püüavad kindlatel sagedustel töötavate saatjate abil saada ühendust teiste selle ala harrastajatega kogu maailmas. Enamasti see õnnestubki, kuigi teinekord päris pika proovimise ja katsetamise järel. Raadiolainete levik on keeruline füüsika ja vahel tuleb päris kaua passida, et mõne kauge ja haruldase jaamaga kontakti saada.

01.09.2008 ETV - ES2Q

See on kutsung. Kes teavad, need tunnevad. Nagu "Sõrmuste isandas" on selles jõud, mis äratab, kutsub üles ja paneb tegutsema. Selle taga peituvad raadioamatöörid. Dokumentaalne lugu kolmeteistkümnest mehest, kes pühendasid ühe nädala ja elasid üksikul saarel, kus ehitasid oma kätega üles raadioside. Kõik selle nimel, et võita ülemaailmne võistlus - Eetris on saared. Kui kellelegi tundub, et mastid, vertikaalid ja morse pole kirglikult põnev, siis ta eksib. Logiraamat

26.08.2008 PM - Tarbimisajastu ähvardab hobid välja suretada

Ere näide ühe hobi ajale jalgu jäämisest on ka raadioamatörism. Tõsi ta on, et minu raadioamatöörist sõber saab alles 30-aastaseks, ent ta ise tunnistab, et teisel pool eetrit kõnelevad temaga tavaliselt 60–70-aastased vanahärrad. Raadioamatörism, millel oli iseäranis suur võlu suletud Nõukogude süsteemis, on seda nüüdisaja noorte jaoks kaotamas.

Milleks suhelda läbi kahina mõnekümne või mõnesaja kilomeetri kaugusel asuva inimesega, kui skaipides saab kvaliteetse kiirühenduse ükskõik kellega ja ükskõik kus maailmas?

09.08.2008 PM - Haarang «spioonidest» raadioamatööride vastu

Võru raadioamatöör veetis 1980. aasta Moskva olümpia-mängude suve Tallinnas Patarei vanglas, sest võimud kahtlustasid teda spionaažis.

Nõukogude Liidus hakatakse nüüd kruve kinni keerama, nentis BBC raadio 1979. aasta detsembris, kommenteerides akadeemik Andrei Sahharovi arreteerimist kommunistliku vägivallavõimu poolt.

09.04.2008 EPL - Eesti pankur püstitas maailma lõpus maailmarekordi

Eesti ja Euroopa parimal raadioamatööril õnnestus ainsa eestlasena osaleda kadestust tekitaval ekspeditsioonil maailma lõpu maisesse paradiisi, räägib Pealtnägija.

Koos tosina hobivennaga käis Tõnno Vaikse ookeani kõige kaugemas nurgas laiuval pisikesel Ducie korallisaarel, kust esimese inimestega asustatud Pitcairni saareni on 500 kilomeetrit. Sealt Lõuna-Ameerikasse 3000 ja Austraaliasse 9000 kilomeetrit.

03.08.2007 Sakala - Raadioamatöör Kristjan Kass võitis Eesti karika

Viljandimaa raadioamatööridele oli eelmine hooaeg saavutusterohke: ultralühilaine ja lühilaine sidepidamise meistri- ja karikavõistlustel said nad 29 auhinnakohta

Raadiospordi võistluste eripära on pikad, kogu aasta kestvad 12-etapilised võistlussarjad, mille võitjad selguvad alles järgmise aasta algul. Nii on saanud traditsiooniks, et paremaid autasustatakse raadioamatööride suvelaagris. Seekord kogunesid nad juulikuus Värska kauni männimetsa all.

Viljandlased tõid sealt koju rohkem kui poole kõikidest välja jagatud auhindadest, mida jagus 13 raadiojaama operaatorile.

19.08.2006 PM - Raadioamatöörid segasid Vene vägede sidet

«Võtke see oma südameasjaks,» kostis telefonist Lennart Meri hääl. Eesti iseseisvus oli just taastatud ning toimetaja Harri Tiido teinud telefonikõne Helsingisse välisminister Merile.

Eetrisse läinud intervjuu läbi, jätkus jutt teemal, mida teha siis, kui Eesti Raadio sideliinid kinni pannakse ning võimalused infot edastada katkevad. Toru sai Eesti Raadio tehnilise keskuse töötaja Vello Priimanni kätte. Meri palus, et Eesti raadioamatöörid looksid side Soome, Rootsi ja teiste Balti riikide raadioamatööridega, et neid kanaleid kasutada info edastamiseks, kui sõjaväeline riigipööre peaks kõik muud variandid läbi lõikama.

18.08.2006 PM - Raadioamatööre nörritab Eesti Posti käitumine

Raadioamatöörid on nördinud Eesti Posti teatest, et nende tasuta kirjavahetuse toetamise osas pole otsust tehtud. Enamikus maailma riikides on raadioaamatööridele võimaldatud kas tasuta kirjavahetus või loodud olulised soodustused.

18.08.2006 EPL - Raadioamatöörid saadavad 20. augusti sõnumi kogu maailmale

Raadioamatöörid on taasiseseisvumise tähistamiseks registreerinud spetsiaalse kutsungi „ES15L”, mis laiendatult tähendab ESTONIA 15 LIBERTY. Raadioamatöörid alustavad raadioside vahendusel suhtlemist oma kolleegidega üle maailma 19. augustil ning lõpetavad selle kutsungiga töötamise 31. augustil.

15.03.2006 VT - Raadiolained avardavad maailma

Viisteist aastat pärast iseseisvuse taastamist tunnustati riiklike autasudega raadioamatööre, kes 1991. a augustis pöördeliste sündmuste ajal info tagamisel tähtsat rolli mängisid. Teiste seas sai kaitseväe teenetemärgi Vinni mees Ilmar Reimann.

Kui rääkida raadiojaamast, siis raadiojaam on ka küllaltki võimas relv, sest raadiolaine ei tunne ju piire: see levib ühest maailmajaost teise. Eesti raadioamatööride ülesanne oli koguda infot ja edastada Toompeale, segada Nõukogude sõjavägede raadiosidet.

Muidugi ei saa öelda, et see kõik oleks olnud päris ohutu, sest kunagi ei võinud teada, mis edasi saab. Oli teada, et vajadusel tuleb kodunt lahkuda ja töötada edasi, kuni vähegi võimalik. Püsis risk, kuid õnneks saadi olukord kontrolli alla.

18.08.2001 OL - Raadioamatöörid lõid maailmaga sidet oma kanalite kaudu

Nõukogude ajal toimisid telefon- ja telegraafsidekanalid läbi Tallinna, kus asus tsentraalne kaugejaam. Välismaaga sai suhelda ainult Moskva rahvusvahelise kaugejaama kaudu. Mõlemad olid KGB kontrolli all. Seepärast lõi Eesti oma alternatiivse sidesüsteemi.

Sidesüsteemi loomine sai alguse 1990. aasta sügisel, kui kehtestati majanduspiir. Et olukord oli pingeline ja Riia OMON ründas parajasti Luhamaa, Murati ja Ikla piiripunkte, hakkasid piiri valvanud kodukaitsjad ehitama oma sidesüsteemi. Ikla piiripunkti ja Pärnus asunud Kodukaitse staabi vahele ehitati kaks analoogsidekanalit, mis toimisid korralikult ööpäev läbi ja mida Nõukogude jõustruktuurid ei kontrollinud.

Raadioamatööride abiga loodi Tallinna ja Kosel asunud kaugsidekeskuse vahele kaks raadiokanalit. Varem töötasid need õhukaitse alluvuses, kuid viimasel ajal neid enam ei kasutatud. Amatöörid ehitasid Toompeale aparatuuri ja antennisüsteemid.

Südasuvel 1991 aga selgus, et Soome kaudu ei saa maailmaga sidet pidada, kuna sealne presidendikantselei keelas oma harrastusraadioamatööridel Eesti kolleegidega poliitilistel teemadel informatsiooni vahetada. Siis saadi kaubale Põhja-Rootsi amatööridega. Kogu süsteem valmis mõni nädal enne taasiseseisvumist.

11.09.1999 Raadiomängur Enn Kalve vabastab Petserit

Põlvamaal Valgjärve külas saab ühenduse Jaapaniga, kui Kalve oma puna-valge raadiojaama masti Võru poole pöörab.

RR2RDL oli lõpetamas järjekordset ingliskeelset sideseanssi, kui pidi mikrofoni jahmatusest käest pillama, sest WA2SQG küsis veidi kanges, kuid sulaselges eesti keeles: «Palju teid eestlasi sinna veel järele on jäänud?»

Katusekambrisse raadiosaatjate ja vastuvõtuaparaatide vahele kiilutud raadioamatöör Enn Kalve ehk RR2RDLi keha kattus külma higiga.

Ta heitis kiiresti hirmunud pilgu kukla taha, seal ei olnud kedagi. Õigemini olid vaid kassid, tema lemmikloomad. Oli aasta 1969, Vene tankide roomikukeerdudelt pudenes veel Praha tänavate tolmu.

Värisevate kätega tõstis Kalve mikrofoni uuesti huultele ja sosistas sinna erutusest katkeval häälel: «Kõik on korras, meid on ikka üle miljoni.»

Side vaenuliku radistiga oli loodud. Varsti saatis WA2SQG ehk USA kodanik Artur Orav Long Islandilt Võru rajooni Valgjärve külanõukogu ühel postiaadressil oma pildi, kus ta poseeris koos senaator Barry Goldwateriga.

Seadused

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12887896

Videod

Raadioamatööride käsiraamatud

2009 - Tartu Ülikooli sateliitside keskus
2006 - Algaja raadioamatööri teadmik - Jüri Ruut.
1982 - Raadioamatööri teatmik - T.Tomson,H.Kallas
1981 - Raadioseadmete üksikosad
1972 - Raadioamatööri käsiraamat - lambid - võimud - R. M. Tereštšuk, R. M. Dombrugov, N. D. Bossõi, S. I. Nogin, A. B. Tšaplinski. - Vene keelest tõlkinud H.Pedusaar ja J.Ristoja, 736 lk.
1967 - Kõrgkvaliteedilised madalsagedusvõimendid -
1964 - Huvitav raadiotehnika
1961 - Raadiopraktika (abivahend raadioamatööridele) Heino Pedusaar – Tallinn, "Valgus".
1958 - Raadiamatööri käsiraamat - Arnold Isotamm. Tallinn, ERK.
1953 - Noor Raadioamatöör - V.Borissov.
1951 - Raadiotehnika kursus
1950 - Raadiamatööri käsiraamat - Arnold Isotamm.
1949 - Lühilaineamatööri Teatmik - Toimetanud K. Kallemaa ja G. Rajasaar, Tartu Raadioklubi 16 lk.
1929 - Detektoraparaadid : käsiraamat raadioamatöörile. Põdrus, Albrecht. Loodus, Tartus,1929. 79 lk.
1925 - Raadio käsiraamat amatöörile

Raadioamatööri tööloa taotluse saatmine neti vahendusel

1. Peab sul olema raadioamatööri eksamitunnistus, mille skännid sisse. (Pikendamisel ei ole seda vaja enam teha)

2. Maksad ära riigilõivu: 36 EEK http://www.tja.ee/index.php?id=10837 Ilma riigilõivu maksmiseta menetlusse ei võeta. (Iga 3 aasta tagant)

3. Täidad ära taotluse. http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Amatoorraadioside/amatoortaotlus.rtf ja allkirjastad IDkaardiga.

4. Valid omale kutsungi vabade seast kui sul pole veel kutsungit: http://mtr.mkm.ee/default.aspx?s=slubaotsing Valid sealt Tegevusala: Isklik-amatöör raadioluba paned linnukese Nii arhiveeritud kui arhiveerimata ja paned all linnukese Detailne otsing ja sisetad kutsungi reale omale sobiva kutsungi.

Kui sa aga ei viitsi valida ise kutsungit siis antakse sulle suvaline vaba kombinatsioon.

5. Lisad kõik failid emaili: Tunnistus, avaldus. Kui oled veel kutsungita amatöör siis lisad emaili selle kutsungi mida sa omale soovid, kuid selle lisamine pole kohustuslik, kui sa ise seda valida ei taha.

6. Kirja saadad emailile: kristiina.kenk@tja.ee http://www.tja.ee/index.php?id=10576&tootaja=70

7. Aega kulub paar tööpäeva ja Eesti Postil samuti paar päeva ja ongi luba käes,saadetakse avalduses märgitud aadressile.

8. Luba kehtib 3 aastat, enne lõppemist on soovitavalt saata 15 päeva enne lõppemist uus tööloa taotluse avaldus.

Seadusandlus

Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord

https://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12945898

Väljaandja : Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 05.04.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 18.05.2008

Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord1

Vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.03.2005. a määrusega nr 37 (RTL 2005, 37, 527), jõustunud 8.04.2005

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

21.11.2007 nr 87 (RTL 2007, 91, 1510) 3.12.2007

25.03.2008 nr 25 (RTL 2008, 26, 383) 5.04.2008

Määrus kehtestatakse «Elektroonilise side seaduse» § 24 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus sätestab raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise korra.

§ 2. Mõisted
1) amatöörraadioside ( amateur service) on enesearendamiseks ja side pidamiseks isiklikel mittetulunduslikel raadiotehnilistel
eesmärkidel raadioamatööride peetav raadioside;
2) raadioamatöör on isik, kellele on eksamikomisjoni poolt omistatud raadioamatööri kvalifikatsioon ja väljastatud
kvalifikatsioonitunnistus, mis annab õiguse taotleda amatöörraadiojaama tööluba ning selle alusel osaleda amatöörraadiosides;
3) amatöörraadiojaam on raadioseade, mida raadioamatöör kasutab amatöörraadiosideks;
4) isikliku kasutusega amatöörraadiojaam on raadioseade, mis kuulub füüsilisele isikule ja kasutatakse amatöörraadiosides tema
poolt ainuisikuliselt;
5) ühiskasutusega amatöörraadiojaam on raadioseade, mis kuulub juriidilisele isikule või Eesti Raadioamatööride Ühingus (edaspidi
ERAÜ) registreeritud raadioklubile või raadioamatööride seltsile;
6) amatöörvahendusraadiojaam on kindlal sagedusel või sagedustel automaatselt töötav raadioseade, mis asub kindlate
geograafiliste koordinaatidega kohas või avakosmoses ja mis
edastab raadioamatööridelt vastuvõetud sõnalisi või digitaalseid saateid reaalajas või läbi vahemäluseadme;
7) amatöörraadiomajakas on automaatselt töötav raadioseade, mida kasutatakse raadiolevitingimuste hindamiseks
amatöörraadiosideks ettenähtud raadiosagedusalades, väljatugevuse mõõtmisel antennide häälestamisel või kontrollpunktidena
raadioorienteerumise võistlusmaastikul (amatöörraadiomajakakomplekt);
8) amatöörraadiojaama registreeritud asukoht on amatöörraadiojaama tööloal märgitud asukoht.
9) amatöörraadiojaama tööluba on raadiosageduste kasutamise luba amatöörraadioside otstarbeks.

2. peatükk
RAADIOAMATÖÖRI KVALIFIKATSIOON

§ 3. Raadioamatööri kvalifikatsioon ja kvalifikatsiooniklassid

(1) Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise aluseks on raadioamatööri kvalifikatsioonieksami sooritamine.

(2) Kvalifikatsioonieksami sooritanule väljastab eksamikomisjon kvalifikatsioonitunnistuse, millega antakse eksaminandile tema
teadmistele ja oskustele vastav raadioamatööri kvalifikatsiooniklass.

(3) Raadioamatööri kvalifikatsiooniklassid on:
1) klass A (kõrgklass);
2) klass B (põhiklass);
3) klass D (algklass).

(4) Käesoleva määruse kohaselt omistatud kvalifikatsiooniklass on aluseks amatöörraadiojaama tööloa taotlemisel.

(5) Raadioamatööri kvalifikatsiooni tõendavad järgmised dokumendid:
1) raadioamatööri kvalifikatsioonitunnistus;
2) raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistus (Harmonised Amateur Radio Examination Certificate – HAREC);
3) kvalifikatsioonieksami sooritamist tõendav eksamikomisjoni väljastatud dokument, kui eksam sooritati ajavahemikul
20.augustist 1991 kuni 13. juunini 1995.

§ 4. Eksamikomisjon

(1) ERAÜ moodustab eksamikomisjonid raadioamatööride teadmiste ja oskuste hindamiseks ning kvalifikatsiooni omistamiseks.

(2) Eksamikomisjonide koosseisu kinnitab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor ERAÜ juhatuse ettepanekul viieks aastaks.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(3) Eksamikomisjonid liigitatakse järgmiselt:
1) vabariiklik eksamikomisjon;
2) maakondlikud eksamikomisjonid.

(4) Eksamikomisjoni kuuluvad esimees ja kaks liiget, kes kõik peavad olema A kvalifikatsiooniklassiga raadioamatöörid.

(5) Kvalifikatsioonieksami vastuvõtmiseks peab kohal olema vähemalt kaks eksamikomisjoni liiget, kellest üks on komisjoni esimees
või tema poolt komisjoni liikmete hulgast määratud asendaja esimehe ülesannetes.

(6) Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib eksamikomisjoni liikme volitused lõpetada ennetähtaegselt, kui eksamikomisjoni
liikme tervislik seisund või muu mõjuv põhjus takistab
eksamikomisjoni töös osalemist. Uus komisjoni liige määratakse ERAÜ juhatuse ettepanekul ja tema volitused kinnitab Tehnilise
Järelevalve Ameti peadirektor kuni teiste sama komisjoni liikmete volituste kehtivusaja lõpuni.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

§ 5. Kvalifikatsioonieksam

(1) Raadioamatööri kvalifikatsioonieksam (edaspidi eksam ) koosneb kahest osast:
1) teoreetiline osa;
2) praktiline osa.

(2) Eksami korraldab ERAÜ eksamikomisjon. ERAÜ avalikustab eksami toimumise aja ja koha vähemalt kolm kuud enne eksami toimumist
ERAÜ infobülletäänis ja veebilehel.

(3) Vabariiklik eksamikomisjon korraldab soovijate olemasolul eksami vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

(4) Maakondlikud eksamikomisjonid korraldavad soovijate olemasolul eksami vähemalt üks kord kuue kuu jooksul.

(5) Eksamitulemuste kohta koostatakse protokoll, mis allkirjastatakse eksamikomisjoni poolt ja võetakse aluseks
kvalifikatsioonitunnistuse väljastamisel.

(6) Eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminand on läbinud teoreetilise ja praktilise osa kooskõlas §-dega 6 kuni 9.

(7) Eksamitulemused saadetakse osalenutele kirjalikult registreerimistaotluses esitatud aadressile kolme tööpäeva jooksul pärast
eksami toimumist.

(8) Eksamitulemuste kohta koostatud protokoll ja alusdokumendid säilitatakse eksamikomisjonis.

(9) Eksamitulemusi võib vaidlustada ja korduseksamit sooritada vastavalt §-dele 12 ja 13.

§ 6. Kvalifikatsioonieksami teoreetiline osa

(1) Teoreetilise osa ainevaldkondade temaatika nimekirja kinnitab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(2) Teoreetilise osa küsimustikud koostab ERAÜ lõikes 1 nimetatud nimekirja alusel ja need peavad tagama eksaminandi
amatöörraadioside alaste teadmiste kontrolli.

(3) Teoreetilise osa küsimustikud kvalifikatsiooniklassi A või B taotlemiseks peavad olema koostatud Euroopa Postside ja
Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi (edaspidi CEPT ) soovituse T/R 61-02 lisas 6 (Annex 6) esitatud mahus.

(4) Teoreetilise osa küsimustikud kvalifikatsiooniklassi D taotlem eks peavad olema koostatud CEPT/ECC Raportis nr 89 esitatud
mahus.

[RTL 2007, 91, 1510 – jõust. 3.12.2007]

(5) Telekommunikatsiooni alase keskeri- või kõrgharidust tõendava dokumendiga isik võib läbida eksami teoreetilise osa lühendatult,
vastates ainult tööohutuse, töötamisreeglite, protseduuride valdkonda ja raadioamatööride tegevust reguleerivaid õigusakte
puudutavatele küsimustele.

§ 7. Kvalifikatsioonieksami teoreetilise osa sooritamise tingimused

(1) Eksaminandil on vajalik vastata õigesti:
1) kvalifikatsiooniklassi A saamiseks vähemalt 40-le küsimusele 50-st nelja võimaliku vastusevariandiga küsimusest;
2) kvalifikatsiooniklassi B saamiseks vähemalt 30-le küsimusele 40-st kolme võimaliku vastusevariandiga küsimusest;
3) kvalifikatsiooniklassi D saamiseks vähemalt 15-le küsimusele 20-st kolme võimaliku vastusevariandiga küsimusest.

(2) Teoreetilise osa küsimustele vastamiseks on eksaminandil aega kuni kaks astronoomilist tundi ja on lubatud kasutada
kirjutusvahendeid, ilma tekstimäluta taskukalkulaatorit ning valemite kogumikku.

(3) Kui eksamil kasutatakse mittelubatud abivahendeid, kõrvaldatakse eksaminand eksamilt ja eksam loetakse mittesooritatuks.

§ 8. Kvalifikatsioonieksami praktiline osa

(1) Praktiline osa koosneb näidisraadioside pidamisel vastuvõtmise katsest ja saatmise katsest järgmiselt:
1) kvalifikatsiooniklassi A saamiseks morsekoodis teksti (continuous wave – CW) vastuvõtmine ja saatmine;
2) kvalifikatsiooniklassi B saamiseks kahepoolse raadiotelefonside ( single sideband – SSB) pidamine;
3) kvalifikatsiooniklassi D saamiseks kahepoolse raadiotelefonside ( frequency modulation –FM) pidamine.

(2) Praktilist osa ei ole vaja läbida eksaminandil, kellel on kehtiv kutselise või kaitseväe raadiotelegrafisti ameti- või
kvalifikatsioonitunnistus.

§ 9. Kvalifikatsioonieksami praktilise osa sooritamise tingimused

(1) Kvalifikatsiooniklassi A saamiseks praktilise osa sooritamise tingimused:
1) eksaminand peab näitama ladina tähestiku tähtede ja araabia numbrite morsekoodis vastuvõtmise ja saatmise oskust (CW )
käsivõtme kasutamisega näidisraadioside pidamisel raadiosagedusaladel 3500–29 700 kHz eksamikomisjoni poolt valitud
raadiosagedusalas ja korrespondendiga;
2) näidisraadioside pidamisel morsekoodis edastatud ja vastuvõetud teksti kiirus peab olema vähemalt 25 märki ehk 5 sõna minutis;
3) näidisraadioside pidamisel peab eksaminand korrespondendilt kogu morsekoodis vastu võetud teksti üles kirjutama käsitsi.

(2) Kvalifikatsiooniklassi B saamiseks praktilise osa sooritamisel on vajalik näidata kahepoolse raadiotelefoniside (SSB) pidamise
oskust näidisraadioside pidamisel raadiosagedusaladel 3500–29 700 kHz eksamikomisjoni poolt valitud raadiosagedusalas ja
korrespondendiga.

(3) Kvalifikatsiooniklassi D saamiseks praktilise osa sooritamisel on vajalik näidata kahepoolse raadiotelefoniside (FM) pidamise
oskust näidisraadioside pidamisel raadiosagedusaladel 144–438 MHz eksamikomisjoni poolt valitud raadiosagedusalas ja
korrespondendiga.

§ 10. Kvalifikatsioonieksamile registreerimine

(1) Eksamile registreerimiseks on vajalik esitada maakondlikule või vabariiklikule eksamikomisjonile järgmised dokumendid:
1) vabas vormis kirjalik avaldus, millele on märgitud ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, elukoht ja taotletav
kvalifikatsiooniklass;
2) paragrahvi 6 lõikes 5 nimetatud dokument, kui soovitakse läbida eksami teoreetiline osa lühendatult;
3) paragrahvi 8 lõikes 2 nimetatud dokument, kui ei soovita sooritada eksami praktilist osa.

(2) Eksamikomisjon võib nõuda eksamile soovija esitatud andmete kohta täpsustavat teavet ning teavitab eksamile soovijat ühe nädala
jooksul alates avalduse saamisest avalduses esinevatest puudustest ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Eksamikomisjon registreerib eksamile soovija, kes on esitanud eksamikomisjonile kõik lõigetes 1 ja 2 nõutud dokumendid vähemalt
15 tööpäeva enne eksamit.

(4) Eksamikomisjon võib jätta eksamile soovija registreerimata, kui on esitatud valeandmeid või ei ole esitatud tähtajaks lõigetes
1 ja 2 nõutud dokumente.

§ 11. Raadioamatööri kvalifikatsioonitunnistus

(1) Raadioamatööri kvalifikatsioonitunnistuse (vorm lisa 1) väljastab eksamikomisjon.

(2) Kvalifikatsioonitunnistus edastatakse raadioamatöörile 10 tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste teatavaks tegemist posti
teel, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(3) Kvalifikatsioonitunnistus antakse määramata ajaks.

(4) Kui kvalifikatsioonitunnistuse tekst on muutunud raskesti loetavaks või kui tuvastatakse tunnistuse vormistamise ebatäpsus või
sellele kantud andmete ebaõigsus või kui tunnistus
on hävinud, kadunud või varastatud, peab tunnistuse omanik esitama duplikaadi saamiseks kirjaliku avalduse ERAÜ-le. Tunnistuse
duplikaat väljastatakse ERAÜ eksamikomisjonis olevate
dokumentide alusel, arvestades tunnistuse omaniku õigusi selle väljastamise ajal ning vastavust käesoleva määruse nõuetele.

§ 12. Eksamitulemuste vaidlustamine

(1) Eksamitulemuste vaidlustamiseks on soovijal õigus esitada kirjalik avaldus vabariiklikule eksamikomisjonile ühe kuu jooksul
arvates eksamitulemuste teatavaks tegemisest.

(2) Vabariiklik eksamikomisjon vaatab vaidlustatud eksamitöö läbi viie tööpäeva jooksul pärast avalduse registreerimist ERAÜ-s ning
teatab kirjalikult oma otsuse avalduse esitajale.

(3) Vabariikliku eksamikomisjoni otsusega mitte nõustumisel on õigus esitada kirjalik avaldus Tehnilise Järelevalve Ametile 10
tööpäeva jooksul pärast ERAÜ otsuse teada saamist.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(4) Tehnilise Järelevalve Ameti nõudmisel peab vabariiklik eksamikomisjon esitama § 5 lõikes 5 nimetatud protokolli Tehnilise
Järelevalve Ametile. Lõpliku otsuse eksami sooritamise või mittesooritamise kohta teeb Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor
ühe kuu jooksul arvates avalduse registreerimisest Tehnilise Järelevalve Ametis.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(5) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda lisaks lõikes 4 nimetatud dokumentidele täpsustavaid selgitusi ja andmeid.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

§ 13. Korduseksam

(1) Korduseksamile registreerimiseks on vajalik esitada vabas vormis kirjalik avaldus maakondlikule või vabariiklikule
eksamikomisjonile.

(2) Korduseksami avalduses peab lisaks § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmetele olema märgitud eelmise eksami toimumise aeg ja
koht. Paragrahvi 10 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumentide esitamine ei ole vajalik.

(3) Korduseksamil on soovijal õigus sooritada ainult eksamil mittesooritatuks loetud osa.

(4) Korduseksamit on õigus sooritada 15 tööpäeva kuni kuue kuu jooksul pärast eksami tulemuste teatavaks tegemist.

(5) Korduseksami mittesooritamisel kuue kuu jooksul tuleb sooritada uus eksam vastavalt §-s 5 kehtestatud korrale.

§ 14. Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistus ja selle andmine

(1) Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistus (edaspidi HAREC kvalifikatsioonitunnistus) tõendab raadioamatööri
teadmiste ja oskuste vastavust CEPT kvalifikatsioonitasemele ning annab õiguse taotleda vastavat amatöörraadiojaama tööluba
riikides, kes tunnustavad CEPT soovitust T/R 61-02. Tehnilise Järelevalve Amet avaldab teabe CEPT soovitust T/R 61-02
tunnustavate riikide kohta oma veebilehel.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(2) HAREC kvalifikatsioonitunnistust on õigus anda raadioamatööri kvalifikatsiooniklassi A või B tunnistuse omanikule.

(3) HAREC kvalifikatsioonitunnistuse saamiseks tuleb esitada Tehnilise Järelevalve Ametile vabas vormis avaldus järgmiste andmetega:

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

1) ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünnikuupäev ja elukoht;
2) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 1 või 3 nimetatud dokument.

(4) Tehnilise Järelevalve Amet võib nõuda avalduse esitajalt esitatud andmete kohta täpsustavat teavet ning teavitab soovijat ühe
nädala jooksul alates avalduse saamisest avalduses esinevatest puudustest ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(5) Tehnilise Järelevalve Amet otsustab HAREC kvalifikatsioonitunnistuse andmise 15 tööpäeva jooksul pärast kõikide nõutavate
andmete esitamist.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(6) HAREC kvalifikatsioonitunnistus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul pärast HAREC kvalifikatsioonitunnistuse andmise
otsuse tegemist posti teel, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(7) HAREC kvalifikatsioonitunnistuse allkirjastab ja väljastab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori volitatud Tehnilise
Järelevalve Ameti ametnik rahvusvaheliselt tunnustatud vormil (lisa 2).

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(8) Tehnilise Järelevalve Amet võib HAREC kvalifikatsioonitunnistuse andmisest keelduda, kui lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumentides
on esitatud valeandmeid või kõik dokumentides esinevad puudused ei ole määratud tähtajaks kõrvaldatud.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

§ 15. Välisriigi kvalifikatsioonitunnistuse tunnustamine

(1) Tehnilise Järelevalve Amet tunnustab välisriigis vastavalt CEPT soovitusele T/R 61-02 antud HAREC kvalifikatsioonitunnistust.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(2) HAREC kvalifikatsioonitunnistusega raadioamatöörile annab Tehnilise Järelevalve Amet vastava taotluse alusel amatöörraadiojaama
tööloa töötamiseks Eesti Vabariigis kvalifikatsiooniklassile B omistatud õigustega, välja arvatud lõikes 3 nimetatud juhul.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(3) Välisriigi raadioamatöör võib töötada Eesti Vabariigis kvalifikatsiooniklassile A omistatud õigustega pärast tõendamist, et
tema kvalifikatsioon vastab § 9 lõikes 1 esitatud tingimustele, ja vastava amatöörraadiojaama tööloa saamist.

(31) Tehnilise Järelevalve Amet tunnustab välisriigis vastavalt CEPT soovitusele ECC/REC 05-06 või CEPT/ECC Raportile nr 89 välja
antud algaja (NOVICE või ENTRY) kvalifikatsioonitunnistust.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(32) Algaja (NOVICE või ENTRY) kvalifikatsiooniga raadioamatöörile annab Tehnilise Järelevalve Amet vastava taotluse alusel
amatöörraadiojaama tööloa töötamiseks Eesti Vabariigis kvalifikatsiooniklassile D omistatud õigustega.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(4) Vajadusel hindab ERAÜ eksamikomisjon välisriigi raadioamatööri teadmisi ja oskusi välisriigis omistatud kvalifikatsiooni
tunnustamiseks või mittetunnustamiseks ja teistel käesolevas määruses sätestatud juhtudel.

(5) Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnustada täielikult või osaliselt muid kui lõigetes 1 ja 31 nimetatud välisriigi
kvalifikatsioonitunnistusi, kui nende andmise tingimused on kooskõlas käesolevas määruses sätestatuga.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(6) Otsuse tegemiseks on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus küsida täpsustavat teavet raadioamatööri kodumaal eksami sooritamise
tingimuste kohta.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

3. peatükk
RAADIOSAGEDUSTE KASUTAMINE AMATÖÖRRAADIOSIDE OTSTARBEL

§ 16. Amatöörraadiojaama tööluba

(1) Amatöörraadiojaama tööluba annab õiguse kasutada amatöörraadiosagedusi raadiosideks.

(2) Amatöörraadiojaamade tööload liigitatakse vastavalt amatöörraadiojaama kasutusotstarbele järgmiselt:
1) isikliku kasutusega amatöörraadiojaama tööluba ( amateur radio licence) kvalifikatsiooniklassile A või B;
2) isikliku kasutusega amatöörraadiojaama tööluba kvalifikatsiooniklassile D;
3) ühiskasutusega amatöörraadiojaama tööluba;
4) amatöörvahendusraadiojaama, amatöörraadiomajaka või raadioorienteerumise amatöörraadiomajakakomplekti tööluba.

(3) Isikliku kasutusega amatöörraadiojaama tööluba raadioamatöörile kvalifikatsiooniklassiga A või B annab õiguse kasutada
amatöörraadiojaama lühikülastuse ajal CEPT soovitust T/R 61-01 tunnustavates riikides, järgides selles riigis kehtestatud
nõudeid amatöörraadiosidele. Tehnilise Järelevalve Amet avaldab teabe CEPT soovitust T/R 61-01 tunnustavate riikide kohta oma
veebilehel.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(4) CEPT soovitusele T/R 61-01 vastava tööloaga välisriigi raadioamatöör võib töötada Eesti Vabariigis välisriigi tööloa alusel
kuni kolm kuud kvalifikatsiooniklassile B omistatud õigustega, järgides käesoleva määruse ja CEPT soovituse T/R 61-01 nõudeid.

(5) Amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaeg on 3 aastat, kui taotleja ei soovi lühemat tähtaega.

(6) Amatöörraadiojaama tööluba ei ole üleantav.

§ 17. Amatöörraadiojaama tööloa taotlemine

(1) Isikliku kasutusega amatöörraadiojaama tööluba ( amateur radio licence) on õigus taotleda isikul, kellele on omistatud
raadioamatööri kvalifikatsioon.

(2) Ühiskasutusega amatöörraadiojaama tööloa taotlemisel peab raadiojaama eest vastutaval järelevaatajal olema
kvalifikatsiooniklass A.

(3) Amatöörvahendusraadiojaama, amatöörraadiomajaka või raadioorienteerumise amatöörraadiomajakakomplekti tööloa taotlemisel peab
raadiojaama eest vastutaval järelevaatajal olema kvalifikatsiooniklass A või B.

(4) Tööloa taotleja peab esitama Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse. Tehnilise Järelevalve Amet avaldab taotluse vormid oma
veebilehel.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(5) Lõikes 4 nimetatud taotlusele tuleb lisada vajadusel järgmised dokumendid:
1) raadioamatööri kvalifikatsiooni tõendav dokument või
2) vastutava järelevaataja kvalifikatsiooni tõendav dokument ühiskasutusega amatöörraadiojaama, amatöörvahendusraadiojaama,
amatöörraadiomajaka või raadioorienteerumise amatöörraadiomajakakomplekti tööloa taotlemisel;
3) raadioamatööri seadusliku esindaja kirjalik nõusolek, kui tööloa taotleja on noorem kui 16 aastat;
4) ERAÜ soovituskiri vastutava järelevaataja määramise kohta koos vastutava järelevaataja kirjaliku nõusolekuga
amatöörvahendusraadiojaama, amatöörraadiomajaka või raadioorienteerumise amatöörraadiomajakakomplekti tööloa taotlemisel.

(6) Tehnilise Järelevalve Amet võib nõuda taotlejalt esitatud andmete kohta täpsustavat teavet ning teavitab taotlejat ühe nädala
jooksul alates taotluse saamisest selles esinevatest puudustest ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(7) Tehnilise Järelevalve Amet alustab tööloa taotluse menetlemist, kui tööloa taotleja on esitanud lõikes 4 nimetatud taotluse ja
vajadusel lõigetes 5 ja 6 nõutud dokumendid ning tasunud riigilõivu.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(8) Amatöörraadiojaama tööloal märgitud andmete muutumisel tuleb taotleda uut tööluba.

§ 18. Amatöörraadiojaama tööloa andmine

(1) Tehnilise Järelevalve Amet otsustab amatöörraadiojaama tööloa andmise 15 tööpäeva jooksul alates vormikohase taotluse ja
kõikide vajalike andmete esitamisest.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(2) Amatöörraadiojaama tööluba edastatakse taotlejale 3 tööpäeva jooksul pärast amatöörraadiojaama tööloa andmise otsuse tegemist
posti teel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tehnilise Järelevalve Amet avaldab amatöörraadiojaama tööloa vormid ja teabe
antud amatöörraadiojaama töölubade kohta oma veebilehel.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(3) Amatöörraadiojaama tööloa allkirjastab ja edastab Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori poolt volitatud ametnik.

(4) Amatöörraadiojaama tööloa andmisest võib keelduda, kui:

1) amatöörraadioseadet kavatsetakse kasutada Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete
seadmete paiknemise piirkonnas;

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

2) paragrahvi 17 lõigetes 4 kuni 6 nimetatud dokumentides on esitatud valeandmeid või ei ole esitatud kõiki nõutud dokumente.

(5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud piirkond määratakse vastavalt elektroonilise side seaduse § 14 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele.

(6) Ühiskasutusega amatöörraadiojaama tööluba väljastatakse juriidilisele isikule või ERAÜ-s registreeritud raadioklubile või
raadioamatööride seltsile.

(7) Amatöörvahendusraadiojaama, amatöörraadiomajaka või raadioorienteerumise amatöörraadiomajakakomplekti tööluba antakse selle
omanikule ja kuulub hoidmisele vastutava järelevaataja poolt.

(8) Amatöörraadiojaama tööluba vormistatakse turvapõhjaga dokumendiplangile.

§ 19. Amatöörraadiojaama tööloa pikendamine

(1) Amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaja pikendamiseks peab tööloa omanik vähemalt üks kuu enne tööloa kehtivusaja lõppemist
esitama Tehnilise Järelevalve Ametile vabas vormis taotluse järgmiste andmetega:

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

1) taotleja nimi;
2) kehtiva tööloa number;
3) kutsung;
4) soovitav pikendamise tähtaeg.

(2) Amatöörraadiojaama tööloa pikendamiseks on taotleja kohustatud tasuma riigilõivu.

(3) Tehnilise Järelevalve Amet otsustab tööloa pikendamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest ja riigilõivu tasumisest.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(4) Tööloa pikendamisel väljastab Tehnilise Järelevalve Amet kehtival tööloal märgitud tingimustega uue tööloa kehtivusajaga kuni
kolm aastat.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

§ 20. Amatöörraadiojaama tööloa kehtetuks tunnistamine ja peatamine

(1) Amatöörraadiojaama tööluba tunnistatakse kehtetuks:
1) kui tööloa omaniku tegevus on vastuolus õigusaktides sätestatud nõuetega või tööloal märgitud tingimustega;
2) tööloa omaniku taotluse alusel.

(2) Amatöörraadiojaama tööluba tunnistatakse kehtetuks Tehnilise Järelevalve Ameti otsusega. Uue tööloa andmisel tunnistatakse
eelnev tööluba kehtetuks.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(3) Tehnilise Järelevalve Ameti otsusest amatöörraadiojaama tööloa kehtetuks tunnistamise kohta teavitatakse loa omanikku posti
teel või elektrooniliselt kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(4) Tööloaga antud õiguste rikkumise korral võib Tehnilise Järelevalve Amet peatada tööloa kasutamise. Enne tööloa peatamise otsuse
tegemisest peab Tehnilise Järelevalve Amet kirjalikult teavitama tööloa omanikku tingimuse rikkumisest ja andma võimaluse
arvamuse esitamiseks või rikkumise heastamiseks ühe kuu jooksul.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(5) Kui tööloa omanik tekitab raadiohäireid, võib Tehnilise Järelevalve Amet kohe peatada tööloaga antud kasutusõiguse, arvestamata
lõike 4 sätteid.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

§ 21. Raadiosageduste kasutamine

(1) Amatöörraadioside pidamisel tuleb järgida Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) põhikirja ja konventsiooni
täiendavates raadioeeskirjades, ITU ja CEPT soovitustes, Rahvusvahelise Raadioamatööride Liidu (IARU) soovitustes,
«Elektroonilise side seaduses», «Rahvatervise seaduses» ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid.

(2) Amatöörraadioside pidamisel peavad raadiosagedusalad, saateliigid, kiirgusklassid ja saatevõimsused vastama lisas 3 toodud
tehnilistele nõuetele.

(3) Amatöörraadiosides tuleb piirduda § 2 punktis 1 nimetatud eesmärkidega, täiendades neid vajadusel raadioamatööri isikut
puudutavate andmetega.

(4) Amatöörraadiosides edastatavate raadiosõnumite sisu on avalik, välja arvatud amatöörkosmoseside raadiojaamade kontrollsignaalid.

(5) Amatöörraadiosides edastatakse raadiosõnumeid korrespondentidele vahetult, maapealsete amatöörvahendusraadiojaamade kaudu või
avakosmoses paiknevate amatöör-kosmoseside raadiojaamade vahendusel.

(6) Amatöörraadiosides on lubatud edastada sihituseta või korrespondendita saateid:
1) raadiosaatja või antenni häälestamiseks raadiosagedusliku katsesignaali lühiajalise edastamisega antenni toitejuhtmesse koos
antud amatöörraadiojaama kutsungi edastamisega;
2) amatöör-televisioonisaatja video- ja helikanali häälestamiseks testpildi või pildi- ja helisignaali lühiajalise edastamisega
antenni toitejuhtmesse;
3) kõikidele raadioamatööridele määratud üldinformatsiooni edastamiseks;
4) raadioamatööridele määratud morsetähestiku õppe-treeningtekstide edastamiseks;
5) amatöörraadiomajakate poolt.

(7) Amatöörraadiojaama kasutamisel edastatakse amatöörraadiojaamale tööloaga kinnitatud kutsung iga kahepoolse raadioühenduse
alguses ja lõpus või pikema saateaja kestel vähemalt kord iga 10 minuti järel ning samal tööliigil, mida kasutatakse antud
raadioühenduse pidamisel.

(8) Sidepidamiseks hädaolukorras ja päästeoperatsioonil on lubatud kasutada amatöörraadiojaama raadiosagedustel väljaspool lisas 3
toodud raadiosagedusalasid ainult hädaolukorra lahendamise eest vastutava ametkonna juhi või tema poolt volitatud isiku
korraldusel tema poolt määratud raadiosagedustel ja ainult tema poolt määratud kutsungiga. Raadioamatöör peab 7 tööpäeva
jooksul pärast sidepidamise lõppu esitama sellekohase teatise posti või e-posti teel Tehnilise Järelevalve Ametile.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(9) Amatöörraadiojaama tööloa omanik või amatöörvahendusraadiojaamale, amatöörraadiomajakale, raadioorienteerumise
amatöörraadiomajakakomplektile või ühiskasutusega amatöörraadiojaamale määratud vastutav järelevaataja vastutab täielikult
antud amatöörraadiojaama säilimise, tehnilise korrasoleku ning sihipärase ja ohutu kasutamise eest.

(10) Amatöörraadiojaama tööloa omanik või vastutav järelevaataja on kohustatud viivitamatult katkestama amatöörraadiojaama saated,
kui on kindlaks tehtud amatöörraadiojaama väärkasutamine või ilmneb reaalne väärkasutamise oht.

(11) Ühiskasutusega amatöörraadiojaama on õigus kasutada raadiosideks rohkem kui ühel raadioamatööril ainult vastutava
järelevaataja juuresolekul ja järgides vastutavale järelevaatajale omistatud raadioamatööri kvalifikatsiooniklassist
tulenevaid tehnilisi nõudeid.

(12) Amatöörraadiojaama ajutine kasutamine väljaspool registreeritud asukohta kestusega üle kuue kuu on keelatud. Ajutise
kasutamise tunnuseks on eraldusmärgi «/» (murd) ja raadioside toimumispaigale vastava piirkondlikku jaotust tähistava numbri
lisamine oma amatöörraadiojaama kutsungi järele.

(13) Amatöörraadiojaama antenn koos toitejuhtmete ning toestus- ja kinnituselementidega peab olema valmistatud ja püstitatud nii,
et oleks välditud juhuslik kokkupuude raadiosagedusliku kõrgpinge all olevate osadega.

(14) Amatöörraadiojaama antenni või selle toiteliini ei ole lubatud ühendada eluohtliku pingega alalis- või vahelduvpinge allikaid.

(15) Amatöörraadioside pidamisel ei tohi amatöörraadiojaama mitteioniseeriva kiirguse tase ületada sotsiaalministri poolt
kehtestatud piirväärtusi.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 22. Enne 21.06.2004. a omistatud kvalifikatsioon ja väljastatud kvalifikatsioonitunnistused

(1) Enne 21.06.2004. a omistatud raadioamatööri kvalifikatsiooniklasside õigused võrdsustatakse uute kvalifikatsiooniklasside
õigustega järgmiselt:
1) kvalifikatsiooniklass A võrdsustatakse § 3 lõike 3 punktis 1 nimetatud kvalifikatsiooniklassiga A;
2) kvalifikatsiooniklass B võrdsustatakse § 3 lõike 3 punktis 2 nimetatud kvalifikatsiooniklassiga B. Kvalifikatsiooniklassi A
saamiseks peab seda taotlev kvalifikatsiooniklassiga B raadioamatöör sooritama ainult eksami teoreetilise osa käesolevas
määruses sätestatud korras;
3) kvalifikatsiooniklass C võrdsustatakse § 3 lõike 3 punktis 2 nimetatud kvalifikatsiooniklassiga B.

(2) Enne 21.06.2004. a antud raadioamatööri kvalifikatsioonitunnistused jäävad kehtima.

(3) Enne 21.06.2004. a antud raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistused (HAREC) vahetatakse välja käesoleva määruse
nõuetele vastava tunnistuse vastu Tehnilise Järelevalve Ametile vabas vormis esitatud avalduse alusel.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

§ 23. Eksamikomisjonide koosseis ja kvalifikatsioonieksami teoreetilise osa ainevaldkondade temaatika nimekiri

(1) Paragrahvi 4 lõike 2 alusel kinnitatud eksamikomisjonide koosseis kehtib Tehnilise Järelevalve Ameti vastavas käskkirjas
märgitud tähtaja lõpuni, kui puudub käskkirja muutmise aluseks § 4 lõikes 6 nimetatud asjaolu.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

(2) Paragrahvi 6 lõike 1 alusel kinnitatud kvalifikatsioonieksami teoreetilise osa ainevaldkondade temaatika nimekiri kehtib
Tehnilise Järelevalve Ameti vastava käskkirja kehtetuks tunnistamiseni.

[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

§ 231. Raadiosagedusvahemiku kasutusele võtmine

Lisas 3 sätestatud raadiosagedusvahemik 70,140–70,300 MHz võetakse kasutusele pärast vastava muudatuse tegemist Eesti
raadiosagedusplaani.

[RTL 2007, 91, 1510 – jõust. 3.12.2007]

§ 24. Määruse kehtetuks tunnistamine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2004. a määrus nr 148 «Raadioamatööri kvalifikatsiooninõuded, kvalifikatsiooni
andmise ja tunnustamise kord» (RTL 2004, 80, 1280) tunnistatakse kehtetuks.

1 Määruses on arvestatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade
artikliga 25 (Amateur services ), Euroopa Postside ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi (CEPT) soovitustega T/R
61-01 (CEPT Radio Amateur Licence), T/R 61-02 (Harmonised Amateur Radio Examination Certificate), ECC/REC 05-06 (CEPT Novice Radio
Amateur Licence ), ECC/REC 05-05 (Early access for the Amateur service to the band 7100–7200 kHz), ECC/REC 62-01 (Use of the band
135.7–137.8 kHz by the Amateur Service) ja ECC raportiga 89 (A Radio Amateur Entry Level Examination and Licence ) ning
Rahvusvahelise Raadioamatööride Liidu (IARU) soovitustega.

[RTL 2007, 91, 1510 – jõust. 3.12.2007]

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005. a määruse nr 37 «Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja
raadiosageduste kasutamise kord»
lisa 1
[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

Eesti Raadioamatööride Ühing

P/k 125, 10502 Tallinn

e-post: erau@erau.ee

RAADIOAMATÖÖRI

KVALIFIKATSIOONITUNNISTUS

Nr ES ..... / ...................................................

[raadioamatööri nimi ja isikukood]

on edukalt sooritanud raadioamatööri kvalifikatsioonieksami.

Eksamil näidatud teadmiste ja praktiliste oskuste põhjal on temale omistatud raadioamatööri kvalifikatsiooniklass:

Tunnistuse omanikul on õigus taotleda amatöörraadiojaama tööluba ning kvalifikatsiooniklassi A või B omanikul «Raadioamatööri
harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistust» (HAREC).

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga nr «......» ......................... 200.... a

kinnitatud eksamikomisjon:
Esimees ................................. ................................. .................................
(nimi) (kutsung) (allkiri)
Liikmed .................................

.................................
.................................

.................................
(nimi) (kutsung) (allkiri)

«......» ............................. 200.... a

.....................................................................

(kuupäev)

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005. a määruse nr 37 «Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja
raadiosageduste kasutamise kord»
lisa 2
[RTL 2008, 26, 383 – jõust. 5.04.2008]

RAADIOAMATÖÖRI HARMONEERITUD KVALIFIKATSIOONITUNNISTUS (HAREC)
CEPT soovituse T/R 61-02 alusel

HARMONISED AMATEUR RADIO EXAMINATION CERTIFICATE (HAREC) based on CEPT Recommendation T/R 61-02

CERTIFICAT D’EXAMEN RADIOAMATEUR HARMONISE (HAREC)
délivré sur la base de la Recommandation de la CEPT T/R 61-02

HARMONISIERTE AMATEURFUNK-PRÜFUNGSBESCHEINIGUNG (HAREC)
nach CEPT Empfehlung T/R 61-02

Tehnilise Järelevalve Amet tõendab, et selle tunnistuse omanik on edukalt sooritanud raadioamatööri kvalifikatsioonieksami, mis
vastab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) poolt kehtestatud nõuetele ja CEPT soovituses T/R 61-02 (HAREC) nimetatud
eksami nõuetele. Tunnistuse omanikul on õigus taotleda CEPT kvalifikatsiooniklassile vastavat amatöörraadiojaama tööluba riikides,
kes tunnustavad soovitust T/R 61-02.
1. Estonian National Telecommunications Board declares herewith that the holder of this certificate has successfully passed an
amateur radio examination which fulfils the requirements laid down by the International Telecommunication Union (ITU). The passed
examination corresponds to the examination described in CEPT Recommendation T/R 61-02 (HAREC).
2. Direction Nationale Estonienne de la Communication certifie que le titulaire du présent certificat a réussi un examen de
radioamateur conformément au règlement de l’Union internationale des télécommunications (UIT). L’épreuve en question correspond à
l’examen décrit dans la Recommandation CEPT T/R 61-02 (HAREC) .
3. Estnisches Amt für Kommunikation erklärt hiermit, dass der Inhaber dieser Bescheinigung eine Amateurfunkprüfung erfolgreich
abgelegt hat, welche den Erfordernissen entspricht, wie sie von der Internationalen Fernmeldeunion (ITU) festgelegt sind. Die
abgelegte Prüfung entspricht der in der CEPT-Empfehlung T/R 61-02 (HAREC) beschriebenen Prüfung.
4. Tunnistuse omaniku nimi ja isikukood / Holders name and PIC / Nom du titulaire / Name des Inhabers/
...................................................................................................................................
....
Sünniaeg / Date of birth / Date de naissance / Geburtsdatum/
...................................................................................................................................
....
Täiendavat teavet selle tunnistuse kohta annab Tehnilise Järelevalve Amet, kelle kontaktandmed on toodud allpool.
5. Officials requiring information about this certificate should address their enquiries to the issuing Administration as indicated
below.
Les autorités officielles désirant des informations sur ce document devront adresser leurs demandes à l’Autorité nationale
compétente mentionnée ci-dessous.
Behörden, die Auskünfte über diese Bescheinigung erhalten möchten, sollten ihre Anfragen an die ausstellende, nachfolgend genannte
Verwaltung richten.
Tehnilise Järelevalve Amet / Estonian National Communications Board / Direction Nationale Estonienne de la Communication /
Estnisches Amt für Kommunikation
Aadress / Address / Adresse / Anschrift: Ädala 2, 10614 Tallinn, Estonia
Telefon / Telephone / Téléphone: +372 693 1154
Telefaks / Telefax / Téléfax: +372 693 1155
e-mail: Tehnilise Järelevalve Amet@sa.ee; postbox@sa.ee
internet: http://www.sa.ee

Volitatud ametiisiku nimi /
Name of authorized official /
Nom / Name

Volitatud ametiisiku allkiri /
Signature of authorized official /
Signatore/Unterschrift
Pitser/ Official stamp /Cachet
Officiel / Offizieller Stempel

(Väljaandmise koht ja kuupäev / Place and date of issue / Lieu et date d’émission / Ort und Ausstelldatum)

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005. a määruse nr 37 «Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja
raadiosageduste kasutamise kord»
lisa 3
[RTL 2007, 91, 1510 – jõust. 3.12.2007]

AMATÖÖRRAADIOSIDE RAADIOSAGEDUSALAD, SAATELIIGID, KIIRGUSKLASSID JA SUURIMAD SAATEVÕIMSUSED

Amatöörraadiomajaka ja -vahendusraadiojaama saateliigid ning suurimad efektiivsed kiirgusvõimsused määratakse tööloaga

Täpsustavad nõuded:
1) sõltuvalt kasutatavast kiirgusklassist peab tabelis näidatud raadiosagedusalades järgima Rahvusvahelise Raadioamatööride Liidu
(IARU) 1. regiooni sageduskavas esitatud soovitusi erinevate saateliikide kasutamisel;
2) lubatud raadiosagedusalad ja nende kasutusrežiimid on esitatud Eesti raadiosageduste plaanis;
3) tabelis on näidatud raadiosagedusliku kandesignaali suurim võimsus (pZ). Saatevõimsuse määramisel tippvõimsuse (pX) järgi on
tabelis näidatud võimsus lubatud ainult raadiosagedusliku kandesignaali vähendamisel vähemalt 6 dB;
4) amatöörraadioside selles raadiosagedusalas on sekundaarse kasutusrežiimiga. Sekundaarse kasutusrežiimiga raadiosideteenistuse
raadioseadmeid ei kaitsta teiste raadioseadmete poolt põhjustatud häirete eest ja nende raadioseadmete kasutamine ei tohi
tekitada häireid primaarset kasutusrežiimi omavatele raadiosideteenistustele;
5) vastavalt CEPT soovitusele T/R 62-01 on lubatud efektiivne kiirgusvõimsus kuni 1 W e.r.p.;
6) lubatud efektiivne kiirgusvõimsus on kuni 10 W e.r.p.;
7) amatöörraadioside selles raadiosagedusalas on primaarse kasutusrežiimiga alates 29.03.2009;
8) vastavalt CEPT soovitusele ECC/REC 05-05 on sagedusalas 7100 kuni 7200 kHz lubatud efektiivne kiirgusvõimsus kuni 24 dBW e.r.p.;
9) piirkondades, kus amatöörraadioside võib raadiosagedusalas 50,0–52,0 MHz põhjustada häireid televisioonikanalite E2 või R1
eetrivastuvõtule, on amatöörraadioside nimetatud raadiosagedusalas TV programmi eetrisoleku ajal keelatud;
10) kvalifikatsiooniklassiga D raadioamatööril on lubatud kasutada ainult raadiosagedusala 50,20–52,00 MHz;
11) amatöörkosmoseside on raadiosagedusalas 435,0–438,0 MHz sekundaarse kasutusrežiimiga;
12) kiirgusklassides A1A (pZ), F1B (pZ) ja J3E (pX) on lubatud saatevõimsus kuni 30 dBW, kui antenni kiirgusdiagrammi peasuuna
tõusunurk horisondile on vähemalt 10º;
13) amatöörraadiomajaka ja -vahendusraadiojaama registreerimisel eraldatakse raadiosageduskanalid vastavalt IARU 1. regiooni
raadiosageduskanalite koordineerimise kavale;
14) on lubatud efektiivne kiirgusvõimsus antenni kiirgusdiagrammi peasuunas kuni 20 dBW e.r.p. Eriotstarbelisel suunatud
antennisüsteemiga amatöörraadiomajakal on lubatud efektiivne kiirgusvõimsus antenni kiirgusdiagrammi peasuunas kuni 30 dBW.

[RTL 2007, 91, 1510 – jõust. 3.12.2007]

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=82297

Raadioamatööri kvalifikatsiooninõuded, kvalifikatsiooni andmise ja tunnustamise kord

Väljaandja : Teede- ja Sideminister
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : algtekst
Avaldamismärge : RTL, 10.05.2000, 52, 800

Raadioamatööri kvalifikatsiooninõuded, kvalifikatsiooni andmise ja tunnustamise kord
Teede- ja sideministri 28. aprilli 2000. a määrus nr 24

Määrus kehtestatakse «Telekommunikatsiooniseaduse» (RT I 2000, 18, 116) paragrahvi 80 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse eesmärk

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks raadioamatöörile esitatavad kvalifikatsiooninõuded ning sätestatakse kvalifikatsiooni
andmise ja tunnustamise kord.

§ 2. Raadioamatööri kvalifikatsiooniklassid

(1) Raadioamatöörile omistatavad kvalifikatsiooniklassid jagunevad:
1) A-klass (põhiklass, mis vastab Euroopa Postiside ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi Euroopa
Raadiosidekomitee (CEPT/ERC) soovituse T/R 61-021 kvalifikatsiooniklassile A);
2) B-klass (edasijõudnute klass, mis vastab CEPT/ERC soovituse T/R 61-02 kvalifikatsiooniklassile A, morsekoodi vastuvõtmise ja
saatmise kiirus viis sõna minutis);
3) C-klass (algajate klass, mis vastab CEPT/ERC soovituse T/R 61-02 kvalifikatsiooniklassile B, ilma morsekoodi vastuvõtmise ja
saatmise oskuseta).

(2) Raadioamatööri kvalifikatsiooniklass on aluseks vastava klassi amatöörraadiojaama tööloa taotlemisel.

§ 3. Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise alus

(1) Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise aluseks on raadioamatööri kvalifikatsioonieksami sooritamine. Raadioamatööri
kvalifikatsioonieksami sooritamist tõendab eksamikomisjoni poolt väljastatud raadioamatööri kvalifikatsioonieksami sooritamise
tunnistus.

(2) Kvalifikatsiooni saamiseks peab raadioamatöör omama teadmisi ja oskusi järgmistes ainevaldkondades:
1) raadio- ja elektrotehnika teooria;
2) raadio- ja elektrotehnika komponendid;
3) raadio- ja elektrotehnika ahelad;
4) raadiovastuvõtuseadmed;
5) raadiosaateseadmed;
6) antennid ja fiidrid;
7) raadiolevi;
8) mõõtetehnika ja selle kasutamine;
9) raadiohäired ja elektromagnetiline ühildatavus (EMC);
10) ohutustehnika;
11) amatöörraadiojaama opereerimise reeglid ja protseduurid, kaasa arvatud õnnetustest teatamiseks ettenähtud rahvusvaheliste
raadiokanalite kasutamine;
12) amatöörraadioside siseriiklik ja rahvusvaheline õiguslik regulatsioon;
13) ladina tähestiku tähtede ja araabia numbrite morsekoodis saatmine ja vastuvõtt (kvalifikatsiooniklassidele A ja B).

§ 4. Kvalifikatsioonieksam

(1) Raadioamatööri kvalifikatsioonieksam (edaspidi eksam) koosneb kahest osast:
1) teoreetiline osa ja
2) morsekoodi tundmise praktiline osa.

(2) Morsekoodi tundmise praktilist osa ei ole vaja läbida isikutel, kes:
1) taotlevad C-klassi kvalifikatsiooni või
2) esitavad eksamikomisjonile kehtiva kutselise või kaitseväe raadiotelegrafisti ameti- või kvalifikatsioonitunnistuse.

§ 5. Teoreetilise osa sooritamine

(1) Teoreetilise osa küsimustikud töötab välja Eesti Raadioamatööride Ühing (ERAÜ), registrikood 80064729, ja kinnitab Sideameti
peadirektor. Küsimustikud peavad tagama raadioamatööri kandidaadi teadmiste kontrolli CEPT/ERC soovituse T/R 61-02 lisas 6
esitatud mahus.

(2) Teoreetilise osa küsimustike maht ja teoreetilise osa sooritamise tingimused:
1) A-klassi teoreetiline eksam sisaldab 50 küsimust nelja võimaliku vastusevariandiga. Eksami sooritamiseks peab vastama õigesti
vähemalt 40 küsimusele;
2) B-klassi teoreetiline eksam sisaldab 40 küsimust kolme võimaliku vastusevariandiga. Eksami sooritamiseks peab vastama õigesti
vähemalt 30 küsimusele;
3) C-klassi teoreetiline eksam sisaldab 30 küsimust kolme võimaliku vastusevariandiga. Eksami sooritamiseks peab vastama õigesti
vähemalt 21 küsimusele.

(3) Teoreetilise osa sooritamiseks on raadioamatööri kandidaadil aega kuni kaks tundi.

(4) Teoreetilise osa sooritamisel on lubatud kasutada kirjutusvahendeid, ilma tekstimäluta taskukalkulaatorit ja valemite kogumikku.

(5) Raadioamatööri kandidaadi poolt täidetud teoreetilise osa küsimustikud säilitatakse eksamikomisjonis.

§ 6. Morsekoodi tundmise praktilise osa sooritamine

(1) Morsekoodi tundmise praktiline osa koosneb kahest katsest:
1) morsekoodis edastatud teksti vastuvõtmise katse;
2) teksti morsekoodis saatmise katse.

(2) Amatöörikandidaate, kes ei soorita vähemalt ühte morsekoodis edastatud teksti vastuvõtmise katset saatekatsele ei lubata ja
eksam loetakse mittesooritatuks.

(3) Morsekoodis edastatud teksti vastuvõtmise katsel võtavad kõik eksamineeritavad kontrollteksti vastu üheaegselt.

(4) Morsekoodis edastatud teksti vastuvõtmise katsel on kolmeminutise edastamise ajal lubatud kuni nelja vea esinemine vastuvõetud
tekstis.

(5) Edastamise kiirused morsekoodis edastatud teksti vastuvõtmise katsel eri kvalifikatsiooniklassidele on:
1) A-klassi kvalifikatsiooni taotlejatele 60 märki (12 sõna) minutis;
2) B-klassi kvalifikatsiooni taotlejatele 25 märki (viis sõna) minutis.

(6) Teksti morsekoodis saatmise katsel on kontrollteksti vähemalt kolmeminutilise saateaja jooksul lubatud ühe parandamata ning
kuni nelja parandatud vea esinemine.

(7) Edastamise kiirused teksti morsekoodis saatmise katsel mitteautomaatvõtmega eri kvalifikatsiooniklassidele on:
1) A-klassi kvalifikatsiooni taotlejatele vähemalt 60 märki (12 sõna) minutis,
2) B-klassi kvalifikatsiooni taotlejatele vähemalt 25 märki (viis sõna) minutis.

(8) Katsetel kasutatavate kontrolltekstide kiirust mõõdetakse süsteemis PARIS.

(9) Katsete tulemused protokollitakse ja säilitatakse eksamikomisjonis.

§ 7. Kvalifikatsioonieksamile registreerumine

(1) Eksamite toimumise kuupäeva, aja ja koha määrab ja avalikustab eksamikomisjon vähemalt kolm kuud enne eksami toimumist ERAÜ
infobülletäänis ja ERAÜ interneti kodulehel.

(2) Kvalifikatsioonieksamile registreerumiseks esitab raadioamatööri kandidaat eksamikomisjonile kirjaliku avalduse, mis peab
sisaldama järgmisi andmeid:
1) avaldaja eesnimi, perekonnanimi, isikukood, sünniaeg ja aadress;
2) kvalifikatsiooniklass, mille tunnistust amatöör taotleb;
3) raadioamatööri kvalifikatsiooniklassi tunnistuse koopia juhul, kui on olemas varasem kvalifikatsiooniklass.

(3) Eksamikomisjon registreerib eksamile amatööri kandidaadid, kelle avaldused on jõudnud komisjonile vähemalt 15 päeva enne
eksamipäeva ja informeerib sellest registreeritud kandidaate.

§ 8. Raadioamatööri kvalifikatsioonieksami sooritamise tunnistus ja selle väljastamine

(1) Raadioamatööri kvalifikatsioonieksami sooritamise tunnistus on ERAÜ eksamikomisjoni poolt väljastatav tunnistus, mis peab
sisaldama kvalifikatsioonieksami sooritanu nime ja kvalifikatsiooniklassi, millele eksami sooritanu teadmised ja oskused
vastavad.

(2) Raadioamatööri kvalifikatsioonieksami tunnistus väljastatakse käesoleva määruse lisas 1 toodud vormil.

(3) Eksamite tulemused tehakse osalenutele teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul pärast eksamit.

(4) Eksamid edukalt sooritanutele väljastab eksamikomisjon vastava klassi kvalifikatsioonieksami sooritamise tunnistuse kümne päeva
jooksul eksamitulemuste teatavakstegemisest.

(5) Eksamitulemusi saab vaidlustada Sideametis kirjaliku protesti esitamisel ühe kuu jooksul pärast eksamitulemuste
teatavakstegemist.

§ 9. Korduseksami sooritamine

(1) Eksami mittesooritamisel on amatööril õigus 12 kuu jooksul esimese eksami tulemuste teatavakstegemisest esitada avaldus
korduseksami sooritamiseks. Korduseksam sooritatakse osas, mida eksamikomisjon heaks ei kiitnud.

(2) Korduseksam sooritatakse mitte varem kui seitse päeva pärast eelmist eksamit.

(3) Korduseksami avalduses peab lisaks paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud andmetele olema märgitud eelmise eksami kuupäev.

§ 10. Eksamikomisjon

(1) Eksamikomisjonid moodustatakse ERAÜ ettepanekul Sideameti peadirektori käskkirjaga.

(2) Eksamikomisjon koosneb esimehest ja kahest liikmest. Komisjoni võivad kuuluda ainult A-klassi kvalifikatsioonitunnistust omavad
raadioamatöörid.

(3) Eksamikomisjoni esimehe ja liikmed kinnitab ERAÜ juhatuse ettepanekul Sideameti peadirektor viieks aastaks.

(4) Seoses komisjoni liikme tervisliku seisundiga või muul mõjuval põhjusel, mis takistab eksamikomisjoni töös osalemist, võib
Sideameti peadirektor komisjoni liikme volitused lõpetada ennetähtaegselt. Uus komisjoni liige määratakse vastavalt eelmisele
lõikele.

(5) Eksamite vastuvõtmiseks peab kohal olema vähemalt komisjoni esimees ja üks komisjoni liige.

(6) Eksamikomisjoni töö lõpetatakse ERAÜ ettepanekul Sideameti peadirektori käskkirjaga. Eksamikomisjoni töö lõpetamisel antakse
komisjoni dokumendid üle ERAÜ juhatusele või eksamikomisjonile, mis vastavalt ERAÜ juhatuse otsusele hakkab selles piirkonnas
eksameid vastu võtma.

§ 11. Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistus ja selle väljastamine

(1) Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistus (HAREC) tõendab raadioamatööri teadmiste ja oskuste vastavust teatud
raadioamatööri kvalifikatsiooniklassile ja annab õiguse taotleda sellele vastava klassi amatöörraadiojaama tööluba.

(2) Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistus sisaldab eesti, inglise, prantsuse ja saksa keeles järgmiseid andmeid:
1) tunnistuse omaniku nimi ja sünniaeg;
2) Eesti kvalifikatsiooniklass;
3) CEPT kvalifikatsiooniklass;
4) väljastamise kuupäev;
5) väljastaja allkiri ja pitser.

(3) Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse raadioamatöörile kümne päeva jooksul pärast järgmiste
dokumentide esitamist:
1) vastava klassi kvalifikatsioonieksami sooritamise tunnistus;
2) vabas vormis avaldus, mis peab sisaldama taotletavat kvalifikatsiooniklassi, taotleja nime, isikukoodi, sünniaega ja aadressi.

(4) Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse Sideameti peadirektori käskkirjaga.

(5) Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse allkirjastab ja väljastab Sideameti peadirektori poolt volitatud
Sideameti ametnik.

(6) Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistus (HAREC) väljastatakse turvapõhjal dokumendiplangil käesoleva määruse
lisas 2 toodud vormil.

(7) Kvalifikatsioonitunnistust võib taotleda koos amatöörraadiojaama tööloa taotlemisega. Sel juhul vormistatakse käesoleva
paragrahvi lõike 5 punktis 2 nõutud avaldus amatöörraadiojaama tööloa taotluse plangil.

§ 12. Teiste riikide poolt väljastatud kvalifikatsioonitunnistuste tunnustamine

(1) Sideamet tunnustab välisriigis vastavalt CEPT/ERC soovitusele T/R 61-02 väljaantud raadioamatööri harmoneeritud
kvalifikatsioonitunnistust (HAREC).

(2) Sideamet võib tunnustada kas täielikult või osaliselt teiste riikide poolt väljastatud kvalifikatsioonitunnistusi juhul, kui
nende väljastamise nõudmised vastavad käesoleva korra tingimustele.

§ 13. Rakendussätted

(1) Enne käesoleva korra jõustumist väljastatud raadioamatööri kvalifikatsioonitõendi alusel väljastab Sideamet Raadioamatööri
harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse raadioamatöörile kümne päeva jooksul pärast järgmiste dokumentide esitamist:
1) raadioamatööri kvalifikatsioonitõendi koopia;
2) vabas vormis avaldus, mis peab sisaldama taotletavat kvalifikatsiooniklassi, taotleja nime, isikukoodi, sünniaega ja aadressi.

1 Eestikeelset teavet CEPT/ERC soovituste kohta annab Sideamet.

Minister Toivo JÜRGENSON

Kantsler Margus LEIVO

Teede- ja sideministri 28. aprilli 2000. a määruse nr 24
lisa 1

Teede- ja sideministri 28. aprilli 2000. a määruse nr 24
lisa 2

RAADIOAMATÖÖRI HARMONEERITUD KVALIFIKATSIOONITUNNISTUS

HARMONISED AMATEUR RADIO EXAMINATION CERTIFICATE (HAREC)

based on CEPT Recommendation T/R 61-02
Tunnistuse omanik
Certificate holder’s name / Nom du titulaire / Name . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Sünniaeg
Date of Birth / date de naissance / Geburtsdatum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Eesti kvalifikatsiooniklass
national class / catégorie nationale / nationale Klasse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
CEPT kvalifikatsiooniklass
CEPT Class / CEPT Classe / CEPT Klasse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Sideamet tõendab, et selle tunnistuse omanik on sooritanud raadioamatööri kvalifikatsioonieksami, mis vastab Rahvusvahelise
Telekommunikatsiooniliidu (ITU) poolt kehtestatud nõuetele. Eksamitulemused vastavad ülaltoodud Eesti kvalifikatsiooniklassile ja
CEPT tasemele vastavalt CEPT/ERC soovitusele T/R 61-02 (HAREC). Tunnistuse omanikul on õigus taotleda ülaltoodud Eesti
kvalifikatsiooniklassile vastavat amatöörraadiojaama tööluba, mis vastab CEPT klassile 1 või 2 vastavalt CEPT/ERC soovitusele T/R
61-01.

Estonian National Telecommunications Board declares herewith that the holder of this certificate has successfully passed an amateur
radio examination which fulfils the requirements laid down by the International Telecommunication Union (ITU). The passed
examination is comparable with level of CEPT Class A/B given above, as indicated in CEPT Recommendation T/R 61-02 (HAREC).
According to the amateur radio regulations of Estonia the holder of this certificate is entitled to receive the national licence
class equal to national class stated above. This national licence class is classified as being CEPT licence class 1 or 2 as
specified in relevant CEPT provision.

Le Comitè National Estonien de la Communication certifie que le titulaire du présent certificat a réussi un examen de radioamateur
conformément au règlement de l’Union internationale des télécommunications (UIT). L’épreuve en question correspond au niveau de la
CEPT Classe A/B (comme susmentionné) de la Recommandation CEPT T/R 61-02 (HAREC). Conformément à la réglementation régissant les
radioamateurs d’Estonie, le titulaire du présent certificat est en droit d’obtenir la licence nationale de la catégorie comme
susmentionné.

En application de la Recommandation CEPT T/R 61-01, la licence nationale de cette catégorie correspond à la classification 1 ou 2,
comme défini par la disposition CEPT correspondante.

Das Nationale Amt für Kommunikation Estlands erklärt hiermit, dass der Inhaber dieser Bescheinigung eine Amateurfunkprüfung
erfolgreich abgelegt hat, welche den Erfordernissen entspricht, wie sie von der Internationalen Fernmeldeunion (ITU) festgelegt
sind. Die abgelegte Prüfung entspricht nach CEPT-Empfehlung T/R 61-02 (HAREC) der Stufe A/B (oben genant). Gemäß
Amateurfunkbestimmungen in Estland hat der Inhaber dieser Bescheinigung Anspruch auf eine nationale Amateurfunkgenehmigung der
Klasse (oben genant).

Für die Zwecke des CEPT-Systems für Amateurfunkgenehmigungen ist diese nationale Genehmigungsklasse als CEPT-Genehmigungsklasse 1
oder 2 gemäss der einschlägigen CEPT-Bestimmung eingestuft.

Officials requiring information about this certificate should address their enquiries to the issuing Administration as indicated
below.

Les autorités officielles désirant des informations sur ce document devront adresser leurs demandes à l’Autorité nationale
compétente mentionnée ci-dessous.

Behörden, die Auskünfte über diese Bescheinigung erhalten möchten, sollten ihre Anfragen an die ausstellende, nachfolgend genannte
Verwaltung richten.

Estonian National Communications Board

Ädala 4D 10614 Tallinn Estonia

Telefon /Telephone/Téléphone: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Telefaks/Téléfax/Telefax: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Allkiri Pitser
Signature/ Official stamp/
Signature/ Cachet officiel/
Unterschrift/ Offizieller Stempel

RIIGILÕIVUSEADUS

I. ÜLDOSA

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

RIIGILÕIVUSEADUS

http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=062970006


§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib riigilõivu kehtestamise, tasumise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra aluseid ja sätestab
    riigilõivuvabastused, riigilõivumäärad ning tehinguväärtuse määramise korra.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest
    tulenevaid erisusi.

§ 159. Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse andmine

Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse (Harmonised Amateur Radio Examination Certificate – HAREC) andmise eest
tasutakse riigilõivu 100 krooni.

Välised viited

Raadioamatööride ühingud

Vaata ka

Raadioamatörism

Allikas: Traadita Wiki by KUUS LABS

Sisukord

Raadioamatörismi ajalugu

Eesti raadioamatööride kutsungitest

Raadioamatööride sagedused Eestis

Täpsustavad nõuded

dbW -> W konverteerimine

Kokkulepitud sageduste kasutusest

160m - Vahemik: 1810-1950 kHz

80m - Vahemik: 3500–3800 kHz

40m - Vahemik: 7,000–7,200 MHz

30m - Vahemik: 10,100–10,150 MHz

20m - Vahemik: 14,000–14,350 MHz

17m - Vahemik: 18,068–18,168 MHz

15m - Vahemik: 21,000–21,450 MHz

12m - Vahemik: 24.890–24,990 MHz

10m - Vahemik: 28,000–29,700 MHz

6m - Vahemik: 50,000–52,000 MHz

4m - Vahemik: 70,140–70,300 MHz - Kanalisamm 25 kHz.

2m - Vahemik 144,0–146,0 MHz - Kanalisamm 25 Khz

2m - VHF FM sidekanalid

2m - VHF Voice Repeaters in Estonia

2m Repeaterite kanalid - Split 600 KHz

70cm - Vahemik 432,0–438,0 MHz

70 cm - UHF Voice repeaters in Estonia

70 cm Repeaterite kanalid - Split 1600 KHz

23cm - Sagedusvahemik: 1,24–1,30 GHz

Aktiivustestid

2m Aktiivsustest

70 cm Aktiivsustest

23 cm Aktiivsustest

Artikleid ajakirjandusest - Raadioamatörism

Seadused

Videod

Raadioamatööride käsiraamatud

Raadioamatööride käsiraamatud

Raadioamatööri tööloa taotluse saatmine neti vahendusel

Seadusandlus

Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord

Raadioamatööri kvalifikatsiooninõuded, kvalifikatsiooni andmise ja tunnustamise kord

RIIGILÕIVUSEADUS

Välised viited

Raadioamatööride ühingud

Vaata ka

vaatamisi

Personaalsed tööriistad

Navigeerimine

Otsi

Tööriistakast